Koroonaviiruse leviku risk Eestis langes kollaselt ehk keskmiselt tasemelt rohelisele ehk madalale tasemele, see tähendab, et koroonaviirus levib kogukonnas üksikute juhtumitena. Valitsus kiitis ka heaks otsuse, mille järgi kaotatakse alates 23. juunist ruumitäitumuse 50 protsendiline nõue kõikjalt siseruumidest, kus see seni kehtinud oli.

See tähendab, et edaspidi võib sisetingimustes sportida, teha noorsootööd, huvitegevust ja  -haridust, täiendkoolitust ja -õpet, korraldada spordivõistlusi ning spordi- ja liikumisüritusi, viibida spaades, veekeskustes, basseinides ja ujulates, muuseumides ja näituseasutustes, korraldada avalikke koosolekuid ning üritusi, sealhulgas konverentse, teatrietendusi, kontserte ja kinoseansse, pakkuda meelelahutusteenust ning viibida avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel arvestamata seni rakendatud ruumitäitumuse piirangut.

Ruumitäitumuse piirang kaob ka kauplustest, teenindus- ja toitlustuskohtadest. Samas tuleb jätkuvalt inimeste liikumisel ja paiknemisel siseruumides arvestada hajutatuse põhimõttega ning täita desinfitseerimisnõudeid.

Peaminister Kaja Kallase sõnul oleme jõudnud jaanipäeva eel rohelisele riskitasemele, mis võimaldab teha veel viimaseidki leevendusi. „See tähendab hingetõmbepausi meid pikkade kuude jooksul kurnanud piirangutest,” ütles ta. „Samas tuleb jätkuvalt olla ettevaatlik, sest koroonaviirus ja eriti nakkusohtlik delta tüvi on siiski levimas. Praegu on ka viimane aeg end sügisperioodiks ette valmistada ning seetõttu kutsun kõiki, kes pole seda veel teinud, end vaktsineerima. Mida rohkem eestimaalasi on koroonaviiruse eest kaitstud, seda pikemalt õnnestub meil vältida ohutaseme tõusu.”

Terviseameti hinnangul on oodata, et delta tüve negatiivne mõju jõuab Eestisse lähiajal. Praeguste arvamuste kohaselt levib delta tüvi umbes 1,4–1,6 korda kiiremini teistes koroonaviiruse tüvedest. Hetkel võib prognoosida, et nakatumisnäitajate langus jätkub veel vähemalt paar nädalat, kuid delta tüve osakaalu suurenemine võib juba juulikuus tuua kaasa koroonaviiruse leviku kasvu. Seetõttu on endiselt väga oluline end COVID-19 vastu kaitsesüstida ja järgida nakkuse levikut vähendavaid reegleid, näiteks köhimise ja aevastamise hügieeni, kätepesu jm.

Neljaastmeline riskitasemete süsteem tuleneb ühiskonnaelu korraldamise kavast koroonaviiruse tingimustes. Rohelise, kollase, oranži ja punase värviga tähistatakse vastavalt madalat, keskmist, kõrget ja väga kõrget riskitaset. Iga riskitaseme puhul on välja pakutud ka võimalikud tegevused, kuidas iga inimene, asutus ja riik saab koroonaviiruse leviku piiramisele kaasa aidata.

Rohelisel riskitasemel on igaühel soovitatav toituda tervislikult, liikuda ja puhata piisavalt, samuti pesta käsi ning end koroonaviiruse vastu vaktsineerida. Isegi kergete haigussümptomitega tuleb jääda koju, konsulteerida arstiga ja teha COVID-19 kahtluse korral test. Lisaks tasub kasutada HOIA mobiilirakendust, mis annab teada, kui oled inimeste seas liikudes olnud koroonaviiruse kandjaga lähikontaktis.

Riskitaseme hindamisel arvestatakse viimase seitsme päeva keskmist nakatunute ja surmade arvu, aga ka positiivsete testide määra, hospitaliseeritud inimeste arvu, haiglaravil viibivate ja juhitaval hingamisel olevate COVID-19 patsientide arvu ning 14 päeva tuvastamata nakkusteega nakatunute osakaalu kõigist nakatunutest. Riskitaseme vaatab valitsus üle korra nädalas ja see avalikustatakse veebilehel kriis.ee.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 22/06/2021 12:14:35