Elus on üheks oluliseks osaks suhtlemine teiste inimestega. Suhtlus eeldab keelekasutust ja ka keeleoskust. Samas on keel ka üheks rahvuse tunnuseks, seega eestlasele eesti keel. Hetkel on  arvuti kõrval ajaleht Postimees. Seda mitte juhuslikult, sest lehes on üleskutse: „SEISAME EESTI RAHVUSE, KEELE JA KULTUURI SÄILIMISE EEST LÄBI AEGADE”.

Kirjutamise idee ongi lähtunud antud soovitusest, kas ja kuidas seda üleskutset täita, et seista eesti keele eest. Eesti keele kasutamine on ju igapäevane ja jätkuv. Eriti oli eesti keel endal vajalik elus aastakümneid kestnud tööperioodil. Ametiala nõudis teadustööde koostamist enda ja õpilaste poolt, kus oli möödapääsmatu kasutada korrektselt eesti kirjakeelt ja võimalikult täpseid tõlkeid eesti keelde võõrkeeltest.

Aktiivse tööperioodi lõpuga elus ei lõppenud huvi ega vajadus eesti keelest kirjutamiseks. Viimase viie aasta jooksul olen jälginud edasi eesti keelt meedias ja keele „rikastamist“ võõrkeelsete, peamiselt inglisekeelsete sõnadega. Seni kogutud näiteid võõrkeelsetest sõnadest eesti keeles on alles tänapäevani, kuid paraku selgub, et varem leitud keelesegadused jätkuvad tasapisi edasi. Õnneks leiame ka arvamusi eesti keele toetuseks ja kiituseks. Nii oli Postimehel juba 2016. aasta detsembrikuus arvamuse- ja kultuurileheküljel kirjas: „EESTI KEEL ELAB JA ÕITSEB, KA ARVUTIAJASTUL”. Seega, keeleteema on aegumatu ning ammendamatu ja olen tänulik, et eesti keele toetuseks leiame meediast aeg-ajalt ka kiitvaid ja toetavaid artikleid.

Varasemates ja ka käesolevas artiklis olen püüdnud vältida autorite nimetamist, kes kasutavad eestikeelsetes artiklites segadust tekitavaid võõrkeelseid sõnu. Need sõnad tekitavad üldjuhul segadust ja võivad põhjustada ka arusaamatust. Paraku jääb ikkagi arusaamatuks, mis võib olla tegelikuks põhjuseks, et eestikeelne ja loodetavasti ka eestimeelne autor lisab teksti võõrkeelse sõna või mõiste? See on küsimus, millele ei leia mingit loogilist vastust. Tekib lootus, et keegi keelealal töötajatest või ajakirjanikest teeks autorite küsitluse, mis põhjusel nad kasutavad ilusas eestikeelses tekstis võõrkeelset sõna või mõistet?

Kohe küsimus, kas kõik lugejad saavad võõrsõna tähendusest aru? Samas on näiteid, et võõrkeelse sõna kohta tuuakse tekstis ka eestikeelne vaste ja seega on justkui üritatud võõrkeele õppimist toetada.

Praeguse pandeemia ajastul on olnud eestikeelses meedias pidevalt segadust uudistes. Sõnas ja kirjas on märgitud, et viimaste testide kohaselt on juurde tulnud teatud arv koroonapositiivseid. Sõna positiivne peaks tähendama midagi tasuvat, kasulikku või head. Paraku koroonapositiivne pole tasuv, kasulik, ega hea, vaid tähistab tegelikult nakkumist hädaohtlikku haigusesse. Hea peaks siis olema negatiivne näitaja, et haigestumist ei ole. Lahenduseks lihtne ettepanek: loobume segaduste vältimiseks koroona haiguse levikul sõnapaarist „positiivne/negatiivne” ja asendame selle sõnapaariga „nakatanu/nakkusvaba”.

Loo pealkirja kohaselt toon ühe värske ja edasi varem kogutud ajalehtedest näiteid, milles võõrkeelne sõna pigem tekitab segadust.

„60aastane youtuber Tõnu õpetab, kuidas ehitada pappkastist suitsuahju, tõrjuda nälkjaid ja valmistada pitsat”, Maaleht 22.06.2021.

„Valgal nüüd võite kaotustest enam. Valga-Valka meeskond püsib nüüd play-off-kursil. Seda kas sinna ka jõutakse, näitavad järgmised mängud”, Valgamaalane, 23.02.2016.

„Esietendusel oli Sepp laval heale stand-up-koomikule omaselt vaba siis, kui ta oli vait ning kõndis edasi-tagasi või mõtles”, Postimees, 13.11.2016.

„10 aasta juubelit tähistab järgmisel kolmapäeval algav Tallinn Fashion Week,...lisaks toimub Tallinn Fashion Weeki moeetenduste järel kaks afterparty`t”, Õhtuleht 14.11.2016.

„Plahvatus Läti startup-maailmas”, Postimees, 20.04.2017.

„TransferWise´is uute töötajate sisseelamise ehk onboarding´u eest vastutav Birgit Jürgenson rõhutab, et kui uus talent jõub ettevõttesse, siis see ei ole protsessi lõpp, vaid alles kõige algus”, Äripäev, 04.05.2017.

„Estonglish on eestlaste destini osa”. Hinnang artiklis „Ausalt öeldes käib estonglish mulle nii vastukarva, et ei jõua silmi ära pööritada”, Eesti Päevaleht LP, 15.07.2017.

Näiteid võõrkeelsete sõnade kasutamisest eestikeelses meedias olen kogunud üle viie aasta tänase päevani. Suurim üllatus on olnud kuulda isegi suuliselt võõrsõna kasutust ETV-s. Tundub, et võõrsõnad ja -väljendid ei tarvitse häirida iga lugejat ega kuulajat. Paraku tekib mulje, et see ei häiri ka meediaväljaannete keeletoimetajaid. Siit tekib lugeja küsimus, kas keeletoimetaja saab ja võib vahetult seista vastu võõrsõnade sattumisele eestikeelsesse teksti? Kui võõrsõnade sissevoolule ei tohi vastu seista, siis on kahju eesti keelele paratamatu. Kui aga tohib pakutud teksti korrigeerida võõrsõnade vähendamisega, siis miks ei ole seda tehtud?

Või kehtib meil arvamus, et elame vabas riigis, kus on kõigil võimalik ka ennast vabalt väljendada ja ilustada oma arvamust võõrsõnade või -mõistetega? Võib ju öelda, et elame vabadust ihkavas ja austavas riigis.

Hea lugeja ja keeletoimetaja: hoiame ja kaitseme ilusat eesti keelt võõrsõnadest loobumisega!

 

 

Autor: JAAN KIVISTIK, EMÜ emeriitdotsent, PhD
Viimati muudetud: 01/07/2021 09:19:57