Foto on illustreeriv. Foto: Pixabay

Luminor hoiatab, et petturid on viimasel ajal hakanud aktiivselt inimestele helistama. Petturite õnnetuseks valisid nad ohvriks panga tehnoloogiajuhi Ilja Sovetovi, teeseldes, et helistavad tema panga pettuste tõkestamise üksusest. Pank jagas tema kogemust hea elulise näitena, et selgitada, kuidas sellised pettuskatseid ära tunda.

Ilja Sovetovi kogemus algas kõnega kohalikult numbrilt. Naishääl teatas, et helistab teise panga pettuste tõkestamise osakonnast. „Ta küsis mult, kas ma proovisin just 300-eurost makset teha. Ta teadis mu nime. Taustal oli kuulda kõnekeskuse hääli,“ meenutas Sovetov. „Ta ütles, et neile laekunud maksekorralduse summa oli minu kontojäägist suurem ning nad olid sellepärast mures ja blokeerisid selle.“

Seejärel kontrollis helistaja mitu korda, kas klient on hiljuti oma ID-kaardi või passi ära kaotanud või jaganud oma dokumente kellegagi, kes võis neid kuritarvitada. „Ta küsis, millist autentimismeetodit ma kasutan. Kui palusin tal end tuvastada või öelda, mis on mu panga kasutajanimi või isikukood, ütles ta, et ta on nooremspetsialist ja tal ei ole nendele andmetele ligipääsu,“ rääkis Sovetov.

Pärast seda küsis helistaja, mis on kliendi peamine pank, väites, et ta on kohustatud seda panka pettuskatsest teavitama. Seejärel üritas ta teada saada, kui palju raha kontol on.

„Kui ma seda teavet ei avaldanud, palus ta mul liinile jääda, et ta saaks mind ühendada panga küberkaitse ja pettuste haldamise osakonnaga. Pärast 30-sekundilist ootamist ühendati mind meessoost isikuga, kes esitles end panga pettuste tõkestamise meeskonna juhina ja palus mul end tuvastada. Taustal oli jällegi kuulda kõnekeskuse hääli,“ jagas Sovetov.

Pärast seda, kui Sovetov oli küsinud paar kontrollküsimust väidetava pettusevastase pangaspetsialisti töökorruse ja ülemuse kohta, katkestasid petturid kõne.

Petukõnesid tehakse üha sagedamini
Luminori finantskuritegude tõkestamise osakonna juhi Hannes Oja sõnul teesklevad petturid tihti pangatöötajaid ja kirjeldavad klientidele olukorda, mille eesmärk on panna nad oma internetipanga sisselogimisandmeid jagama.

„On oluline meeles pidada, et pangatöötajad ei küsi teilt kunagi teavet maksekontode, salasõnade ega maksekaartide numbrite kohta. Kui te saate sellise päringu, ärge vastake ühelegi küsimusele ja lõpetage vestlus esimesel võimalusel,“ rõhutas Oja.

Petturid püüavad sageli jätta mulje, et nad tunnevad turvaprobleemide pärast muret, ja veenda inimest kõne õigsuses, hankides ja kasutades välistest andmebaasidest pärinevat teavet. Nad võivad olla väga veenvad, sest neil on enamikule küsimustele vastus olemas.

„Petturid püüavad kasutada ära inimese tundeid ja tekitada paanikat, sest siis muutub ohver haavatavamaks ja tähelepanu hajub. Kui olete saanud kahtlase kõne või e-kirja, ärge tormake küsimustele vastama, vaid hinnake kõigepealt olukorda kaine mõistusega,“ soovitas Oja.

Panga pettuste tõkestamise ekspertide nõuanded
* Kui teile helistab pettur, lõpetage kohe kõne ja ärge mitte mingil juhul jagage oma internetipanga sisselogimis-, maksekaardi ega Smart-ID konto andmeid.
* Kui kahtlustate, et teie internetipanga sisselogimisandmed või muu pangakontoga seotud tundlik teave on varastatud, teavitage viivitamata kodupanka, helistades selle klienditeeninduse ametlikule numbrile.
* Kui olete aga võimaliku pettuse tagajärjel raha kaotanud, tasub võtta viivitamata ühendust õiguskaitseasutustega.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 22/07/2021 10:00:32