2018. aasta Mooste Elohelü külalised ei osanud koroonast ega tulevastest piirangutest veel undki näha. Foto: LLi arhiiv

Erinevalt eelmise aasta suvest on kultuurikorraldajatel ja turismitalunikel olnud tänavu oma tegevuses veidi vabamad käed. LõunaLeht uuris, kuidas on maal tegutsevad kultuuri- ja rahvamaja, teatritalu ning turismitalu nii mullu kui ka tänavu suvel toimetada saanud.

Põlva valla Mooste kultuurimaja juhataja Maret Aruoja sõnul oli mullune suvi peaaegu lukus, kuid tänavu olid juuni-juuli see-eest üritusterikkad. „Et 1. juuni on lastekaitsepäev, korraldasime sel päeval peredele ürituse, kus kohal oli Lotte, karussell ja muudki kaasahaaravat,” rääkis Aruoja ja lisas, et päeval käis sadakond huvilist.

Moostelased said tänavu koos ka jaaniõhtut pidada, mis sest, et keskööks tuli pillid kokku panna ja koju minna. Jaaniõhtul pakkusid vaheldust mandoliinide orkester, isetegevuslased, lastele oli batuut jpm.

Aruoja sõnul oli Võru-, Valga-, Põlva- ja Tartumaa motohuviliste suvetuur juuni lõpus Moostes olulisim üritus, seda enam, et see toimus esimest korda. „Kui 35 mootorratast läbi Mooste aleviku sõitis, olid kõik elanikud neid uudistamas, hiljem tutvustasid mootorratturid enam kui sajale huvilisele oma põnevaid tsikleid ja üks Eestis elav prantslane esines sõuga,” rääkis ta.

Kui motomeeste üritus läks ülihästi, siis juulis koos kohaliku noortekeskusega korraldatud suvine aaretejaht noortele tõi oodatust vähem osavõtjaid. Juuli keskel toimunud järjekordne rannapäev Mooste järve ääres tõi aga taas palju inimesi kohale. „Enim pakkus huvi piilurong, mille vaguniteks olid tünnid ja veduriks murutraktor. Kohaletulnud said ka veesõidukitega järvel sõita,” sõnas Aruoja.

Traditsiooniline linalaat läks tema sõnul nii kauplejate kui ka ostjate-huviliste poolest korda, sest neid oli Moostesse tulnud pea igast Eestimaa nurgast.

Tänavu kevadesse plaanitud üritused tuli paraku ära jätta, nii nagu tuli kokku tõmmata ka mulluste üritustega. Läinud suve kultuuriüritusteks pakuti kultuurimaja akende ees esmalt kevadkompositsioonide vaatamist, sobival ajal pandi vaatamiseks fotod lähiaastate jaaniõhtutest, mullu ühiselt jaanituld teha ei saanud.

„Mõnele õueüritusele lubati kümme, teisele jälle poolsada inimest. Kümne osalejaga üritused olid sportlikud, suuremad aga pereüritused,” kõneles Aruoja.

Pereürituste ühe näitena nimetas ta kohtumist kiisude-miisudega, kes sõidutati puurides Moostesse loomade varjupaigast Tartust. „Varjupaiga töötajad tutvustasid kiisusid, nende iseloomu, selgitasid, kuidas nendega käituda, mida süüa anda ja kuidas ravida,” meenutas Mooste kultuurijuht.

Mõnes paigas kuivavad koroonatagi kultuuriüritused ...

... sest elanike arv on viimaste aastakümnetega aina vähenenud. Üks selline paik on Tsooru Antsla vallas. Kohaliku rahvamaja juhataja Kalle Nurga sõnul on just viimase 30 aasta jooksul piirkonda jäänud suures osas eakamad, keda on erinevatel põhjustel väga raske kodust välja saada. „Piirkonnas on kaheksa küla, mille peale kokku saab noori kahe käe sõrmedel üles lugeda,” ütles ta.

Sellest tulenevalt juhataja tänavu palju üritusi ei plaaninudki. „Meil oli jaanipidu ja juuli lõpus fotograaf Ago Ruusi küladest tehtud fotode kogumiku esitlus, kuigi raamat oli e-kaubanduse kaudu juba maikuus müüdud,” ütels ta.

Kolmanda üritusena nimetas Nurk Lepistu kooli vilistlaste kokkutulekut, kus oli ilmselt koroona tõttu vähe osalejaid, kuigi esinejana oli kohal Merle Lilje.

Tänavu toimus Tsoorus ka kevadlaat, kuid mälumäng ja lauatennisevõistlused jäid ära.

1. septembril toimub traditsiooniks saanud tarkusepäeva jooks, mida on juba üle kümne aasta peetud. „Kui mullu oli ürituste osas koroona tõttu meil pea nullseis, siis jooks Tsoorust Lepistu koolini toimus. See on pühendatud suletud maakoolidele,” rääkis Nurk. Lepistu kool suleti 2008. aastal.

Nurk, kes aasta pärast siirdub pensionile, kultuuriüritustel osalejate kasvu suhtes piirkonnas kuigi optimistlik ei ole. „Koroona on sellele oma osa andnud,” tõdes ta. Ta lisas, et tulevikus võivad üritused ka virtuaalselt toimuda.

Alle-Saija teatritalu ...

... tegutseb Kaagna külas Kanepi vallas. Teatritalu loovjuht-lavastaja Ingrid Ulst sõnas, et nemad ajasid mullu ja ajavad ka tänavu oma asja talupojamõistusega, mis tähendab, et keegi haigena proovidesse ja etendusele ei tule. Senine praktika on näidanud, et ka kõik vaatajad-kuulajad tulevad kohale tervetena.

„Ennekõike on see väike kogukonnaprojekt, meil on väike, 24-inimeseline trupp, kellest ligi pooled on Kanepi vallast, üks käib Põlvast, üks Urvastest ja üks Jõgevamaalt, mõned Kambja vallast Tartumaalt ja paar inimest koguni pealinnast,” tutvustas Ulst.

Ta lausus, et kuna Alle-Saija teatritalu on väike kogukondlik maateater, saab see tegutseda paindlikult, alati kiiresti reageerida ja midagi muuta. „Meie külalisetendustega väljasõit Saaremaale on pandeemia tõttu juba kolm korda edasi lükkunud, alates mullu aprillist, ja praegu on mängukavas märgitud, et peaksime Saaremaal esinema oktoobris. Samuti mitu korda edasi lükkunud väljasõidu Hiiumaale jõudsime vahetult pärast kevadiste piirangute lõppu ära teha.”

Ulst peab piiranguid teatritele ebaproportsionaalseks, sest uued tüved, mis laineid põhjustavad, ei teki ju Eesti teatrite saalides, vaid tuuakse sisse. „Kas on mõistlik, et kultuuriasutustes ei lubata inimestel paar tundi hajutatult istuda, kui samas oli ja on riigi piir korraliku kontrollita endiselt kõigile avatud?” küsib ta.

Alle-Saija teatritalu suveprogrammis on tänavu 18 etenduse mängimine, millest 14 on juba mängitud. „Sees oleme tänavu suvel rohkem praktiseerinud kuni 40-kohalist salongi stiilis teatrit, millele on piletid enne broneeritud ning tulijate istekohad on hajutatud,” rääkis ta ja lisas, et on lavastusi, mida saabki vaid ruumis mängida.

Alle-Saija teatriinimeste ülim paindlikkus ilmnes Mõnistes, kus neil tuli siseruumi sobivat etendust mängida rahvamaja varikatuse all, kuid publik pidi seda paraku vihmasajus vaatama, sest mai keskel oli sees mängimine pandeemia tõttu veel keelatud.

Kuigi Alle-Saija teatritalu õues jagub kohti 300 huvilisele, vaatab etendust keskmiselt sada inimest. Alle-Saija teatritalu tegutseb kaheksandat aastat. „Teeme oma asja mõistlikult ja rahulikult edasi, aga me ei ole küll üheltki külastajalt vaktsineerimistõendit küsinud. See on minu meelest ebateaduslik ja põhjendamatu, sest kui haigestuda võivad nii tõendiga kui ka tõendita inimesed, siis mida peaks see tõend tagama,” arutles Ulst.

Väiksemad turismitalud saavad hakkama

Vaskna turmistalu Haanjas on tegutsenud ligi 30 aastat. Perenaine Margit Utsal ütles, et tänavu juulis oli talus piisavalt külalisi, kelle hulgas oli ka välisriikide elanikke.

„Üks eakamate inimeste matkagrupp Berliinist broneeris kohad juba ülemöödunud aastal tänavu suveks. Neid tuli küll broneeritutest veidi vähem, kuid enamik jõudis juuli alguses Vasknale. Kuna nad läksid hommikul talust ja naasid õhtul, ei saanud me nendega suhelda,” rääkis Utsal.

Samal kuul oli Vasknal perekond Prantsusmaalt, kellega pererahval oli pikem jutuajamine. „Prantslased rääkisid muu hulgas, et tutvusid põhjalikumalt Eestiga ja neile siin väga meeldis,” sõnas Vaskna perenaine.

Talus on tänavu käinud ka üksikud lõunanaabrid, kuid ülekaalus on siiski Eestimaa elanikud. Üks Eesti firma, mis tegutseb ka Lätis ja Leedus, pidas Vasknal suvepäevi.

„August on külastajate poolest vaiksemaks jäänud ning koroona tõttu on nädala sees toimunud üritused harvad,” tunnistas Utsal. Ta lisas, et osa külastajatest küsinud saabumise järel, kas pererahvas soovib vaktsineerimispasse näha. Vaskna neid näha ei soovi, sest talus ei ole 50 kohta ja pererahvas ise on vaktsineeritud.

Kuna pere sissetulek tuleb enamjaolt turismitalust, on neile iga suurema rühma võõrustamine väga oluline. „Nii mullu kui ka tänavu juunis jäid koroona tõttu tulemata 30 leerilaagrilist Soomest,” märkis perenaine. Nendelt saadav summa on talul varem aidanud hõreda sügise üle elada.

Perenaine tunnistas, et läinud aastal oli tal ka närvilisemaid hetki, mil mõtles hakkamasaamisest. „Kuna meil on ka metsa, müüsime läinud sügise üleelamiseks seda veidi,” lausus ta ja lisas, et neile on toeks kõige tasa ja targu tegemine.

Mullu oli Vasknal palju inimesi Saaremaalt, sest saar oli mõnda aega enne suve ju lukus.

Kuigi koroonaarvud olid tänavu Rõuge vallas märgatavad, soovisid Eestimaa inimesed ikkagi kodudest välja. Kuna Vasknal on ruumide asetus selline, et külastajad üksteisega kokku ei puutu, sai talu tänavu kevadel ühel ajal kaks perekonda vastu võtta. „Nii mullu kui ka tänavu panin tähele, et külastajad olid üksteise suhtes väga hoolivad ja nad soovisid oma lugu rääkida,” märkis perenaine.

Ta oletas, et väiksemad turimistalud, mis on Võrumaal ülekaalus, jäävad koroona kiuste ellu.
 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 19/08/2021 09:17:58