Augusti sumedad ja järjest varem hämarduvad suveõhtud märgivad Võru linna sünnipäeva lähenemist. On viljade valmimise aeg. Kõike on looduses külluses. Õpilaste koolivaheaja kõige magusamad kaks viimast nädalat kestavad veel. Sellel imelisel ajal, 237 aastat tagasi, pandi alus Võru linnale. Põhjus, miks tollal oli vaja asutada uus linnake oli lihtne – ühiskondlikud ja majanduslikud suhted olid jõudnud sellisesse arengujärku, et protsesside juhtimiseks ja elu arenguks vajas tollane ühiskond tänapäevaselt väljendades teenuskeskust.

Ei, see ei olnud lihtsalt ühe küla kasvamine suureks keskuseks, vaid tollaste juhtide teadlik valik ja otsus. Vaadati väga kaugele ette. Tegelikult tehti väga julge ja teisalt ka väga riskantne otsus. Ühelt poolt vaadates oli linna loomine soodest ümbritsetud kõrgendikule ühe väikese mõisasüdame ümber ikka paras julgustükk. Linna rajamisel ei tehtud numbrit sellestki, et sisuliselt jäi see kahe kihelkonna piirile ega olnud ei ühe ega teise oma. Nii paradoksaalne kui see ka pole, neid linna sünnivalude järelmõjusid on pisut veel tänapäevalgi tunda.

Teisalt oli sisuliselt tühja koha peale kerge uut asja arendama hakata. Polnud segavaid faktoreid – joonista valmis linna plaan, jaga kruntideks ja asu aga ümber linna südame laiendama. Tunnustama peab tollaste spetsialistide visioonikust, nad on osanud tänavaruumid jm piisava varuga planeerida, et tänapäevase suure liikluse ajastulgi saame päris kenasti hakkama.

Muidugi ei tohi kõike ka üle kiita – vaevalt küll usuti linna asutamisel selle arengut sellist hoogu saavat, et tuleb oma elu- ja muude tegemisaladega kolida lausa soo peale, jalgupidi vette, kus iga ruutmeeter kuiva maad vaja täitmise najal saavutada. Küllap ei usutud ka seda, et 20. sajandi 30ndate alguses tuleb linna arengu ja üleujutuste vältimiseks teha tolle aja kohta pea võimatut – kaevata jõevee linnast eemale juhtimiseks kanal ja seeläbi Võru arengut oluliselt muuta. Veetaseme langus ühe meetri jagu on võimaldanud tänasel Vee tänaval linna senise ajaloo jooksul lausa kahes kohas paikneda. Tollane muutus avas ka tee ühe Võru linna tänase pärli ehk Tamula praeguse rannaala tekkimisele. Varasemalt uhtusid Tamula lained praeguse Kreutzwaldi pargi nõlva.

Võru arengut on peale eelpoolkirjeldatud suurte kuivendustööde veel kõvasti mõjutanud 1889. a valminud Valga-Pihkva raudtee, mille kaudu Võru sai otseühenduse Riia ja Peterburiga. Kindlasti tuleb esile tõsta ka F. R. Kreutzwaldi Võru aastaid (1833-77), mille vaieldamatul kaasmõjul 1881. aastal Eesti esimeste seltside reas asutatud Võru laulu- ja mänguseltsi Kannel traditsioone jätkab tänasel päeval SA Võru Kannel. Võru ajaloos ei saa esile tõstmata jätta ka möödunud sajandi 60-, 70- ja 80ndaid aastaid, mis tõid endaga kaasa Võru linna rahvaarvu kiire kasvu, enamik praeguseid elupindu linnas pärineb just sellest ajast. Sama võib öelda ka tööstuspiirkondade kohta.

Nüüd aga tänapäeva. Eks teatud mõttes ole Võru ka praegu oma arengu harjal. Viimase nelja aastaga on täielikult uue kvaliteedi ja ilme saanud või saamas kolm suurt tänavaruumi: Vilja, Räpina ja peatselt valmiv Jaama tänav. Lisaks on taastatud linna ajalooline keskväljak, mida juba linna asutamisel 273 aastat tagasi vajalikuks peeti. Täiesti uue näo ja kvaliteedi on saanud Koreli park-puhkeala, korralikud tänavad on endale saanud endise KEKi territooriumi tööstuspiirkond, ehitamisel on 2/3 kogu maakonnast teenindav esmatasandi tervisekeskus. Sellesse perioodi jääb ka üle 10% kõikide vee ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimistöödest, palju on uuendatud ja juurde ehitatud ka soojatrasse. Võrru on rajatud kaks erivajaduste inimeste teenuskeskust. Sellesse perioodi jäävad ka Kesklinna kooli ja Päkapiku lasteaia renoveerimistööd ning veel terve rida linnale olulisi objekte. Olulisi investeeringuid on teinud ka eraettevõtted. Seda kõike on nelja aasta kohta päris palju.

Aga Võru arenguhoog ei ole raugemas. Aitame maksimaalselt kaasa, et teoks saaks ettevõtjate plaanides oleva ja kogu piirkonna arengut oluliselt mõjutava kaasaegse vabaajakeskuse rajamine Võrru. See sisaldaks veekeskust, sise-skateparki, jäähalli, tennisehalli ja kaasaegset kino. Linnal on kindel plaan järgmisel aastal renoveerida Võru keskraamatukogu, ehitada välja Võrusoo tööstuspiirkonna esimene etapp, jätkata lasteaedade ehitus- ja renoveerimistöödega, arendada kalmistule leinamaja, teha korda võrkpalli pargiväljakud ning rajada virgestusalasid ka väiksematesse elamupiirkondadesse. Samuti on plaanis ehitada Kubija spordikeskuse kaasaegne teenindushoone. Oma järge ootab ka Kesklinna kooli spordihoone ja palju-palju muud.

Kuid objektid objektideks. Järgnevate aastate väga oluliseks väljakutseks on Võru linnale, aga tegelikult kogu piirkonnale, senisest veelgi suurem koostöötahe. Siinjuures võib öelda, et 237 aastaga pole suurt midagi muutunud, seda linna vajab ümbritsev piirkond sama palju nagu linna enda kodanikud. Kõigi kvaliteetsete teenuste pakkumine igas väikeses maakohas ei ole meie kogukonnale jõukohane ei täna ega tulevikus. Samuti pole Võru linna kodanikele üksinda jõukohane seda kõike kogu Võrumaale pakkuda. Suuri asju on mõistlik teha Võrumaa südames, Võru linnas, ja seda kindlasti üheskoos. Nii toimides tagame selle, et Eesti kagunurk on perspektiivikas ja elujõuline piirkond ka tulevikus.

237-aastane Võru saab vast kõige rohkem rõõmustada selle üle, et tema kogukond pole ehk iial olnud nii kokkuhoidev, üha rohkem tuntakse uhkust oma linna arengu üle. „Tehtagu-oldagu“ lähenemist on oluliselt vähem ja üha enam saadakse aru, et meie kõigi tegude summa on see linn. Samuti on aru saadud, et üksteisele jala taha panemisest pole suurt kasu, sest siis on mahakukkunu ju varsti risti sul endal jalus ees. Pigem soovitakse, et „läheks no kellelgi paremini“ – see loob hoopis ka teistele uusi võimalusi edenemiseks. Meie arengut on märgatud ka väljastpoolt ja näiteks Võru lastesõbralikkuse pärast kolitakse ka mujalt siia. See kõik teeb rõõmu ja üha enam on neid inimesi, kes usuvad, et Võru paremad päevad on veel ees.

Palju õnne, kallis Võru!

 

 

Autor: ANTI ALLAS, Võru linnapea
Viimati muudetud: 19/08/2021 09:24:58