Allikas: rahandusministeerium

Rahandusministeerium avalikustas sel nädalal kohalike omavalitsuste 2020. aasta teenustasemete tulemused. Veebilehe minuomavalitsus.ee andmed näitavad, et Eesti omavalitsustes on eelmisel aastal üleüldiselt paranenud kriisideks valmisolek ja täiskasvanute sotsiaalhoolekande teenus. Üks avalike teenuste taseme tublimaid parandajaid oli Kagu-Eestist Valga vald. Kriitikute sõnul aga vajab see andmekogu veel sissetöötamist ja seda ei saa võtta puhta kullana.

„Koduvalla võimaluste tasemest ja teenuste kättesaadavusest oleneb reaalselt see, kuidas Eesti eri piirkondades läheb. Hea meel on tõdeda, et eelmise aasta tendentsid liiguvad positiivses suunas,“ sõnas riigihalduse minister Jaak Aab. „Tulemustest on näha, et kohalikul tasandil teevad kõik selle nimel tööd, et elanikele paremaid teenuseid ja paremat elukeskkonda pakkuda. Näitajate põhjal tulevad siiski esile mõned linnad ja vallad, kes teistega võrreldes tegid eelmisel aastal teenuste pakkumisel suurima arenguhüppe,“ lisas ta.

Eesti kõrgeimal tasemel avalikke teenuseid pakutakse endiselt Järva maakonnas. Ministri sõnul tõusevad võrdluses 2019. aasta näitajatega esile aga Lääne-Harju vald, Saue vald ja Valga vald.

Avatud omavalitsus 2020 tiitli pälvisid Tartu linn ja Viljandi linn, kes täitsid eelmisel aastal enim minuomavalitsus.ee lehel seatud kriteeriume, mis hindavad valitsemise avatust.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektori Jan Trei hinnangul oleneb kohaliku omavalitsuse võimekus paljudest taustateguritest, millest määravaimad on elanike arv, tulukus ja  tagamaalisus  ehk elanike jaotus keskuste ja hõredalt asustatud alade vahel. „Neid tegureid arvestades ületavad tublisti oma potentsiaali Rakvere vald ja Paide linn, kes on parimad võimaluste kasutajad 2020,“ märkis Trei.

Kuivõrd valmis on Eesti omavalitsused aga kriisideks? Päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna nõunik Terje Lillo tõi välja, et kui 2019. aastal oli enamikul omavalitsustel hädaolukorra lahendamise plaan paberil ja korraldatud oli vähemalt üks kriisireguleerimise õppus, siis 2020. aasta tõi kaasa reaalse vajaduse kriise juhtida.

„Positiivset mõju on avaldanud päästeameti struktuuri kasutamine regionaalseks kriisijuhtimiseks, kus kõik kohalikud omavalitsused on kaasatud regionaalsetesse kriisikomisjonidesse. Tugev regionaalne võrgustik aitab suurendada kõigi asjaosaliste valmisolekut kriisideks,” märkis Lillo.

„Pikaajaline elektrikatkestus Kagu-Eestis ja COVID-19 kriis on kahtlemata avaldanud omavalitsuste kriisivalmisolekule suurt mõju, kuid omavalitsused on ka ise teinud väga head tööd,“ kiitis päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.

Maakondlikud näitajad jätavad soovida
LõunaLeht tegi rahandusministeeriumi avaldatud valdkondade teenustasemete tabelit vaadates esmajoones tõsise vea ning ehmus, nähes, et näiteks laste heaolu hindeks on Võru juures 2,6, mis jääb märgatavalt alla vabariigi keskmisele. On ju Võru teadupärast võtnud endale eesmärgiks olla lastesõbralik linn. Võru linnavalitsus sai aga kommentaaripalve peale veal kiiresti sabast kinni ning juhtis tähelepanu, et tegu on Võru maakonna andmeid kajastava tabeliga.

Linnapea Anti Allas kinnitas, et näiteks etteheide laste nigela heaolu pärast on täiesti alusetu.

„Kui vaadata eraldi Võru linna andmeid, siis on meil enamik valdkondi Eesti keskmisest tublisti paremad, sealhulgas laste heaolu ja kriisideks valmisolek,” sõnas Allas.

Kui vaadata maakondlikke näitajaid, siis on Võrumaal 11 hinnet 16st alla keskmise. Soovida jätab avalike teenuste tase näiteks alg- ja põhihariduse, jäätmemajanduse, liikuvuse, laste heaolu ning rahva tervise ja turvalisuse vallas.

Kuid Valgamaal on laste heaolu näitaja 1,7 – riiklik keskmine samas 3,2. Rahvatervise ja turvalisuse valdkonnas ei saa kiidelda ka Valga- ja Põlvamaa. Põlvamaal on madalaim näitaja muuseumite vallas – vaid 0,5 punkti, riigi keskmine aga on 2,2.

Süsteem vajab häälestamist
„Meie hinnangul on kohalike omavalitsuste osas veel vara põhjalikke järeldusi teha, kuna Minuomavalitsuse veebileht on arengujärgus,” kommenteeris Allas rahandusministeeriumi andmekogu ja seal toodud hinnanguid.

Ta ütles, et on ise näiteks elamu- ja soojamajanduse töörühma liige. Selle koosolekutel osalemine on Allase sõnul näidanud, et süsteem vajab ikka veel kõvasti häälestamist, et olla suuteline õiglaselt hindama ja arvestama ka omavalitsuste eripärasid.

„Tuleb ette, et võrreldakse võrreldamatuid,” sõnas ta. „Suures plaanis on siiski tegemist hea tööriista-mõõdikuga, mis vajab veel sissetöötamist. Seetõttu kutsun üles olema mõistlik ja omavalitsusi nende kesiste tulemuste pärast mitte kohe risti lööma. On veel vara.”

Võru linnapea lisas, et samuti on andmed vähemalt aastase nihkega, mistõttu on kindlasti ka juhtumeid, kus omavalitsus on vahepeal jõudnud juba mitmes valdkonnas parendusi teha ja kriitika ei ole enam pädev.

Konkreetse näitena tõi Allas välja asjaolu, et üldhinde kujunemisel on üks näitajaid külavanemad – neid aga Võru linnas ei saagi olla.

Võru linnapea tõi andmekogust välja veel ühe vastuolu. „Näiteks liikuvuse näitaja – kompaktse asustusega väikelinnale, kus on tihe regulaarne tasuta bussiliiklus ja hea kergliiklusteede võrgustik, ei saa ette heita korraldatud koolitranspordi puudumist,” kritiseeris ta. „Pigem peaks meie transpordikorraldus andma meile lisapunkte, mitte neid maha võtma. Selliseid näiteid on veel ja veel.”

 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 19/08/2021 09:27:43