Salavõrk. Foto: EKS

Siit-sealt on olnud kuulda vabatahtlikest kudevalvuritest, kes toimetavad Põhja-Eesti lõhejõgedel. Siin Lõuna-Eestis tundub see võõras teema – aga tegelikult see päris nii ei ole. Kõlab uskumatuna, aga lõhelised käivad Võrumaal kudemas. Kuidas nad sinna saavad? Lätimaalt! Riia külje alt läbi Gauja jõe, sealt Maarjamaale Mustjõkke ning kohe edasi Pärlijõkke.

Kui kelleski tärkas nüüd soov hobiehtekunstnikuks hakata, siis tuleb pettuda. Pärlijõe pärliteks on siiski vaid need pika tee ette võtnud lõhelised. Kahjuks aga on nii, et kõik ei oska hinnata nende majesteetlike kalade vaeva ja leiavad, et nende õigus saiale kalamarja määrida on olulisem kui miski muu. Mis siin ikka keerutada – tegemist on röövpüüdjatega, kes röövivad meie kõigi tulevikku.

Kõik see eelnev pole aga uudiseks Eesti Kalastajate Seltsi Vabatahtliku Kalakaitse Pärlijõe välijuhile Alar Vennele, kes ennastsalgavalt veedab sügiseti koos kompanjonidega praktiliselt kogu oma vaba aja Pärlijõe ääres patrullides ja röövpüüdjaid kimbutades. Alari jaoks on see juba seitsmes aasta ja mõned röövpüüdjad juba teretuttavad.

Alari teekond vabatahtlikuks algas nagu paljudel – suure kalamehena viibis ta tihti veekogude ääres ja sattus sageli peale ebaseaduslikele võrkudele ning muudele keelatud püügivahenditele. See asjaolu aga ei tahtnud hinge ära mahtuda ja nii lõigi ta kampa kalastajate seltsi vabatahtlikega.

Kellel tärkas samuti soov midagi looduse heaks ära teha, siis Alar kutsub hea meelega kampa. Soovi liitumiseks saab avaldada aadressil kalastajateselts.ee.

Vabatahtlik kalakaitse tuletab ka meelde, et sügisel kehtib lõheliste püügikeeld ja rahatrahvid selle rikkumisel on krõbedad.

Lõhet ja meriforelli on siseveekogudes keelatud püüda 1. septembrist 30. novembrini ning jõeforelli 15. septembrist kuni 31. jaanuarini.

 

 

 

Autor: RAIT KIKKAMÄGI, Eesti Kalastajate Selts
Viimati muudetud: 14/10/2021 09:34:55