Tormikahjud. Foto: Salva kindlustus

Hiljuti Eestit räsinud sügistorm näitas, et inimene looduse vastu ei saa – ja sedagi, et nii mõnigi kord tasub sõlmitud kindlustuspoliis end ära.

26. oktoobri seisuga oli Swedbank P&C Insurance registreerinud tormiga seoses üheksa kaskokindlustuse ja 57 kodukindlustuse juhtumit. Registreerimise ootel oli eelmise nädala lõpu seisuga 74 kahjuavaldust. Ettevõtte riskikindlustuse valdkonnajuhi Liina Laksi sõnul tuleb kahjuavaldusi tõenäoliselt juurdegi, kuna paljud inimesed ei olnud veel jõudnud oma suvilatesse, kus võib samuti kahjusid olla tekkinud.

Kodukindlustuses registreeriti kahjujuhtumeid, kus torm lõhkus näiteks inimeste kasvuhooneid, rebis lahti terrassi või grillmaja katuse. Kaheksal inimesel tungis vihmavesi läbi maja konstruktsiooni tuppa ning põhjustas veekahjusid. Murdunud puude tagajärjel sai kannatada nii mõnigi kõrvalhoone ja rajatis.

Seoses tormiga esines ka elektripinge kõikumisi, mistõttu sai kannatada inimeste kodus olev tehnika. „Enne, kui Riigi Ilmateenistus annab järgmise tormihoiatuse, tasub kindlasti üle kontrollida, kas kehtiv kindlustusleping katab ka elektripinge kõikumisest tekkinud kahju,“ soovitas Laks.

Kahjuks juhtus karmide ilmastikuolude tõttu ka õnnetusi, kus inimese vara põhjustas kahju naabritele. „Ühe juhtumi puhul rebis näiteks tugev tuul ankrutega maa küljes asetsenud batuudi kinnitustest lahti ja lennutas üle naabri aia naabri autosse,“ tõi Laks näite. „Teisel juhtumi puhul lendas batuut aga naabri maja fassaadi sisse.“

Kaskokindlustuse kahjujuhtumitest oli ettevõtte liiklus- ja kaskokindlustuse valdkonnajuhi Eivo Kisandi sõnul kõige sagedasemaks kahjujuhtumiks tormiga murdunud puude või okstega seotud õnnetused. Lisaks lennutas marutuul ka ehitusmaterjali ning tuulega lahti tulnud kaablikinnitusi.
„Esialgse hinnangu järgi on suurim kaskokindlustuse kahju ligi 6000 eurot ning põhjuseks oli elumaja küljes olev redel, mis suure tuulega auto peale kukkus,“ sõnas Kisand.

Laks ja Kisand panevad inimestele südamele, et enne tormi tasub aias olev lahtine mööbel, batuudid ja muud lahtised esemed kindlasti kokku korjata ja võimalusel varju alla panna. Kui kahju on aga juba tekkinud, on mõistlik teha enda poolt kõik, et vältida kahju suurenemist ning esimesel võimalusel tuleb juhtunud õnnetusest teavitada oma kindlustusandjat.

Torm purustas väravaid
Salva kindlustuse kliendid olid oktoobrilõpu seisuga andnud teada kokku üle paarikümnest tormikahjust. Peamiselt kiskus tugev tuul lahti katusekatteid, kuid mitmel juhul langetasid tuuleiilid puid, purustasid väravaid ning lennutasid naabrite juurde ka aiamaja.

„Eks nüüd tuleb täpsemad kahjunumbrid välja arvutada, kuid esmasel hinnangul jääb keskmine kahjusumma paari tuhande euro juurde. Suurim kahju ulatub kindlasti üle 10 000 euro, kus tuul kiskus lahti kortermaja katuse,“ märkis firma varakahjude osakonna juhataja Karen Soosalu. „Lõhutud katuse tagajärjel võivad kahjud tihti üpriski suureks osutuda ja need võivad selguda isegi alles tagantjärele, kuna sellega võib kaasneda ka muid kahjusid – vihmavesi pääseb hoone konstruktsioonidesse, korteritesse, katus lõhub muid hooneid jne.“

Nii juhtus seekord näiteks Tallinnas, kus tuul rebis lahti korterelamu fassaadi, mistõttu kukkus alla ka vihmaveerenn ja seda otse all parkinud auto peale.

Firma klientidel tuli seekordse tormiga ette praktiliselt kõiki võimalikke kahjusid – kukkusid puud majade ja aedade peale, lendasid batuudid, kiiged ja kasvuhooned, rebiti lahti katusekatteid jne.

Ka Salva ootas kahjuteadete lisandumist, sest kahjude ülevaatamine suvilates oli alles ees. „Soovitame peale suuremaid tormi käia ikka oma valdusi vaatamas või paluda seda teha naabritel, sest näiteks katkise katuse puhul võib hoonesse sattuda palju vett,“ märkis Soosalu.

Soosalu sõnul on viimaste aastate tormikahjude hulka tekkinud üks uus kahjuliik, mis tõstab keskmist kahjude summat – päikesepaneelid. „Tundub, et see on saamas nüüd üha tavalisemaks.  Päikesepaneelid on järjest rohkematel hoonetel,“ märkis Soosalu.

Vähemalt neli klienti andsid teada, et nädalavahetuse torm kahjustas nende kasvuhooneid. Kahel juhul kiskus torm kasvuhoone lausa maast lahti ning lennutas seda mööda aeda ringi. Kosel avastas üks omanik oma aiamaja peale tormi hoopis naabri aiast.

„Nädalavahetuse torm näitas ka seda, et paljudel juhtudel on tormituultele vägagi vastuvõtlikud väravad ja ka aiad. Just sellised, mis liiguvad mootoriga. Ühel juhul oli väravale paigaldatud ka spetsiaalne tuulelukk, millest siiski lõpuks kasu polnud, sest tuul suutis selle lihtsalt ära painutada,“ lausus Soosalu.

Tuul puhus välibasseini kokku
ERGO kindlustusele esitati seoses tormikahjudega esialgu üle 30 kahjuavalduse kogusummas 45 000 eurot.

21. oktoobri õhtust alates möllanud tormituuled tekitasid peamiselt kahjusid hoonetele ja kodusele varale. Pooled nendest juhtumitest leidsid aset Harjumaal. Sõidukitega seotud kahjudest teatati viiel korral, mis kõik olid seotud tuule mõjul teele või autole langenud puudega. Sõidukikahjud toimusid Kesk- ja Lõuna-Eestis.

Firma kahjukäsitlusvaldkonna juhi Caterina Lepvaltsi sõnul oli juhtumite põhjuseks valdavalt tugev tuul. „Nagu varasemaltki tormituultega, nii läks ka seekord lendu nii mõnigi batuut, tugev tormituul puhus kokku ühe välibasseini ja lennutas oma kohalt kasvuhoone. Palju kahju tekitasid hoonetele või piirdeaedadel langenud puud, torm kahjustas katuseid ja fassaadi.“

Ka Lepvalts lisas, et tormikahjude vältimine ei ole sageli võimalik, aga näiteks batuudid, aiamööbel ja muud sarnased esemed, mis tuule alla võivad võtta, tuleks tormi eel siiski korralikult kinnitada või õuelt ära tõsta.

„Enne sügistormide saabumist soovitan kindlasti üle vaadata hooneid ümbritsevad puud, kas seal on ehk vanu oksi, mis võivad kergesti murduda ja millegi väärtusliku peale kukkuda. Sageli võib selline olukord kaasa tuua ka hüvitamiskohustuse kolmandate isikute ees, kui ühe naabri õuel asuva puu oks maandub naabri autol või katusel,“ pani Lepvalts südamele.
 

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 04/11/2021 09:13:56