Foto: Pixabay

Kuigi maapind on juba lume all, on valget aega siinmail ikkagi napilt. Kirikuõpetaja, raamatukoguhoidja, loodusmees ja psühholoog jagavad soovitusi, mida teha ja millele mõelda pikkadel õhtutel ning lühikestel päevadel, et masendus meid enda võimu ei haaraks.

Kirikuõpetaja: rääkige üksteisega
Madli (nimi muudetud – toim) on töötav pensionär juba mitu aastat. Ta elab oma majas ühes külas Põlvamaal. „Käin tööl ja tänu sellele ei ole aega nukrateks mõteteks, sest töölt tulles tahan puhata,” sõnas Madli.

Vabadel päevadel teeb naine käsitööd, kuulab muusikat, loeb ja suhtleb lastelastega. „Minul ei ole aega igavust tunda, pimedasse aegagi suhtun normaalselt ning majas on kogu aeg midagi teha,” lisas ta.

Paraku ei jagu tööd kõigile ja kõik ei saagi erinevatel põhjustel töötada, kuid pimeda aja peame kõik üle elama. Kirikuinimesi toetab jumalasõna kuulamine.

Urvaste püha Urbanuse koguduse õpetaja Üllar Salumets ütles, et tema saab sügisesel hallil ajal jõudu nii pühakirja lugemisest kui ka inimestega suhtlemisest. „Positiivsust sisendab ka jõulude ja lume ootus,” lisas ta.

Salumets soovitab üksi elavatel inimestel sugulastele-sõpradele ja tuttavatele helistada, sest suhtlemine aitab mõtteid mujale viia. „Minule võib murega alati helistada, sest kui süda vajab valgust, aitab teistega suhtlemine,” ütles kirikuõpetaja, kes leiab mures helistajale alati lohutavaid ja positiivsust sisendavaid sõnu.

„Olen tunnetanud, et kui helistaja on saanud oma muret jagatud või lihtsalt juttu ajada, on tal saanud veidi kergem,” sõnas Salumets. Ta lisas, et tihti on toeks lihtsad sõnad ning mõistagi üksteisest hoolimine.

Raamatukoguhoidja: lugege humoorika sisuga raamatuid
Võrumaa keskraamatukogu raamatukoguhoidja Kätlin Konks ütles, et loeb väga palju ja erinevate žanride teoseid. Kui raamat kaasa ei haara, jätab ta selle pooleli. Ta ütles, et sügismasenduse vältimiseks teeb ta midagi põnevat sõprade või perega, käib teatrietendusi ja filme vaatamas. Silmailu pakub jõuluehtes linn ja ehtes majad linnas.

„Viimati loetutest meeldis Liisi Õunapuu „Le Rhino”, teos on humoorikas ja võib-olla isegi maagiline, sest lugemise järel tekkis soe ja mõnus tunne,” meenutas ta ja lisas, et ka Daniel Glattaueri „Hea põhjatuule vastu” oli kaasahaarav.

Tema üks suurtest lemmikutest on J. K. Rowlingu Harry Potteri raamatud. Rowlingu teoseid lugedes imestab ta ikka, kuidas autor suudab nii põnevalt ja kaasahaaravalt kirjutada.

Mida praegustel pikkadel õhtutel lugeda, sõltub muidugi lugeja eelistusest. „Märt Treier jagab oma raamatus „Hommikujutud varajasele ärkajale” humoorikaid tähelepanekuid igapäevaelust ja inimestest,” pakkus Konks.

Reisiraamatud on Eesti hilissügisel ja talvel üheks viisiks, et n-ö reisida. „Minu ...” sarjas on ilmunud juba üle saja raamatu erinevate riikide eluolust. Tarvo Nõmme „Minu Island”, Enn Kaubi „Minu Antarktika” jne. Luulesõpradele ei ole pettumust valmistanud Kristiina Ehini luulekogud. Tema üks uuematest on „Janu on kõikidel üks”, mida meie luulehuvilised hindavad.

Lugejate seas on populaarne ka Lucinda Riby seitsmest raamatust koosnev sari „Seitse õde”. „Sarja „Säravad naised” raamatud toovad meieni tuntud naiste elu. Michelle Marley on kirjutanud „Madame Piaf ja armastuse laul” lauljanna Ediht Piafist ning sopran Maria Callase elust raamatu „Diiva”, tutvustas Konks.

Kriminaalromaanidest soovitas ta mõistagi Erkki Koorti raamatuid „Kättemaks Kirumpääl” ja „Salakuulaja Vastseliinas”, aga ka Taani, Norra ja Rootsi autorite kriminaalromaane.

Loodusemees: liikuge vabas õhus
Kuigi praegu ei kuule loodusradadel kõndijad linnulaulu, tasub sellegipoolest metsa ja matkaradadele minna, sest ümbrus on loodusemees Tarmo Denksi sõnul igal aastaajal erinev.

„Sügisel on vaated pinnavormidele paremini näha, kuna lehed on puudelt langenud,” ütles Denks, kes on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) külastuskorralduse osakonna Lõuna-Eesti piirkonna juhataja. Hingele pakuvad kosutust vaated ümbrusele Rõuge ürgoru ja Paganamaa matkarajalt. Sama kehtib ka Tilleoru raja kohta, mis on peale järjekordse tormi kahjutuste koristamist taas läbitav.

Kui matkaradadel vaikselt liikuda, võib ümbruses ka metsloomi näha, mis on värske õhu ja vaadete kõrval lisaboonuseks.

Kohalike matkaradade kõrval saavad huvilised minna ka kogu Eestit läbiva matkatee piirkondlikele lõikudele, millest on võimalik erineva maastiku, pikkuse ning raskusastmega lõike valida. Näiteks Haanjamaa küngastele ronida, Koiva männikutes kulgeda või Karula rahvuspargi loodust vaadelda.

„Piusa jõe ürgorus kõndides näeb paljandeid, millest Härma müür on Eesti kõrgeim liivakivipaljand, see ületab kõrguselt ka suure Taevaskoja paljandi,” tõi ta näite.

Matka planeerimise eel tasuks uurida kodulehte loodusegakoos.ee. Denks lisas, et nutitelefoni saab alla laadida rakenduse, kus on info kõigi liikumisvõimaluste kohta. Sealt saab ka teada, kui mõni objekt on remondis ning kus on liikumine takistatud.

Koroona tuleku järel on järjest rohkem inimesi tulnud loodusradadele. „Soovitan igal juhul loodusesse tulla, sest liikumine vabas õhus on tervisele väga kasulik, kuid tulijad peaksid kindlasti vastavalt ilmale riietuma,” rääkis Denks. Ta lisas, et kuna maapind on veel külmumata, tasub tossude asemel kindlasti matkasaapad jalga panna, sest matkaradadel on ka niiskemaid lõike.

Ta on veendunud, et looduses liikumine praegusel keerulisel ja närvilisel ajal annab inimestele energiat ja meelerahu ning aitab mõtteid korrastada.

Psühholoog: hoolige üksteisest ja olge tänulikud
Psühholoog Kersti Kõosaar ütles, et pimedal ajal mõtleb ta rohkem, on seesmiselt õrnem ja hellem: „Pimedal ajal kogun uusi mõtteid ja suundi, mis on ettevalmistus uueks alguseks.” Teda kurvastab inimeste soov kritiseerida ja vihkamist õhutada, eriti paistab see silma vaktsineerimise pooldajate ja vastaste vahel.

„Mõistlik on mõelda ja tegutseda sooviga, kuidas koos olukorraga hakkama saada: kellel tervis võimaldab, vaktsineerib, kelle tervis seda teha ei luba, teeb seda, mida viiruse ärahoidmiseks saab tema teha, nagu maski kandmine, võimalusel kaugtöö jne. Me ei pea üksteise vastu kurjad olema,” rääkis psühholoog, kelle sõnul tuleneb kurjus sellest, et inimesed on mingil hetkel haiget saanud.

Nad on tunnetanud, et neist ei ole hoolitud, ja hoolimatus on inimesed teinud vaenulikuks. Kellel on raskusi või tekivad rasked mõtted, see ei tohi neid alla suruda, sest allasurutud halvad mõtted hakkavad millalgi allasuruja vastu töötama. „Allasurutud jumalatest saavad deemonid, on keegi selle kohta tabavalt väljendanud,” märkis psühholoog.

Tema sõnul on igale meist oluline aktiivse ja hooliva kuulaja olemasolu.

Kõosaar teab omast käest, et kui erineva raskusega probleeme on kuhjunud palju, on vaja neist vabaneda. Sellistel puhkudel helistab ta ühele kindlale inimesele, kes teab, kuidas sellises olukorras käituda. Ta ainult kuulab, ei jaga nõu, ei õpeta ega kritiseeri. Järgmisel kohtumisel on poolte roll vastupidine.

Kellel kuulajat ei ole või on see kaugel, sellele võib olla toredaks vahelduseks kirja kirjutamine. Nii lahe on ju postkastist leida lähedase inimese oma käega kirja pandud mõtteid.

Kõosaar on viimasel ajal palju mõelnud tänulikkusest: „Väga olulise ja lähedase inimese jäädav lahkumine õpetas mulle veelgi enam tänulikkust. Olen tänulik, et mul oli õnn temaga elus ette tulnud hetki jagada.”

Psühholoog lisas, et on paljude asjade eest tänulik, näiteks mõni päev tagasi lubas üks noor inimene teda enda ellu ja usaldas teda. Ta on tänulik, et tema ema elab ja on üsna terve.

Keerulised hetked tekitavad sageli hirmutunde, kuid iga päev juhtub midagi, mille eest tänulik olla. Ja kui saabub päev, millal me ei leia midagi, mille eest tänulik ja rõõmus olla ning elu tundub kurva ja tühjana, tuleks spetsialisti poole pöörduda.

 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 02/12/2021 09:27:02