Foto: Pixabay

Suurem osa Kagu-Eesti omavalitsusi otsustas kergitada äsjavalitud juhtide töötasusid. Põhjendustest kumab läbi eeskätt see, et kui neli aastat tagasi määratud palgad ei pruugigi veel olla ajale jalgu jäänud, siis järgneva nelja aasta jooksul teevad need seda kindlasti. Kuid nii mõneski omavalitsuses on ka allasutuste töötajatel loota juhtide tuules vähemasti väikest palgatõusu.

Kui omavalitsuste volikogud asusid pärast sügisvalimisi kinnitama uusi (sageli ka vanu) juhte, siis tõusis peatselt pahameeletorm: nii mõneski paigas määrati vallajuhtidele varasemast sadu ja isegi tuhandeid eurosid kõrgem töötasu. Kuid näiteks õpetajad, kellelt erinevalt volikogu esimehest eeldatakse kõrgharidust, võivad sellistest palkadest ainult unistada.

Valla- ja linnajuhtide palgatõusu kaitseks on kõlanud järgmine argument: üldiselt pannakse töötasu paika ametisse astudes ja jäetakse siis neljaks aastaks samale tasemele. Kui jagada palgatõusu protsent nelja aasta peale, siis ei saa lisandunud töötasu hirmkõrgeks pidada. Mõelgem nüüd nii: kas on loogiline, et näiteks teist ametiaega teeniv kaunis suure vastutuskoormaga vallavanem saab 2025. aastal palka täpselt sama mõõdu järgi, kui ta sai aastal 2017?

Pahameeletormi ennetamiseks tulevikus on pakutud ka välja omavalitsusjuhtide palgasüsteemi muutmist. Mõnes kohas käibki süsteem nii, et volikogul pole juhtide palkade määramisega asja.

Otepääl pandi selle nädala esmaspäeval uuesti vallavanemana paika Jaanus Barkala. Kuigi volikogu talle palgatõusu ei määranud, ootab teda siiski peatselt ees töötasu tõus. Kuidas nii?

„Vallavanema palk on Eesti keskmise brutokuupalga 2,5-kordne määr kalendrikuus,” selgitas Otepää vallavolikogu esimees Rein Pullerits. „Töötasu arvutatakse statistikaameti avaldatud möödunud aasta neljanda kvartali Eesti keskmise brutokuupalga alusel 1. jaanuarist järgnevaks 12 kuuks. Volikogu esimehe hüvitis on 50% vallavanema palgast.”

Viimati oli Otepää vallavanema töötasu 3788 eurot kuus.

Rõuges kahekordne keskmine
Sarnane süsteem kehtib Võrumaal Rõuges. Vallavolikogu esimehe Mati Kuklase sõnul saab Rõuge vallavanem – värskelt Britt Vahter – kahekordset Eesti keskmist palka ehk 2896 eurot. See on küll volikogu kinnitatud. Volikogu esimees saab 65% vallavanema palgast ehk 1882 eurot. Seni olid palgad 16% madalamad ehk vastavalt 2500 ja 1625 eurot.

LõunaLeht tundis kõigilt omavalitsustelt juhtide palga kohta küsides lisaks huvi, kas ka ametnikel ning allasutuste töötajatel on lähemal ajal lootust palgatõusule.

„Struktuuri muudatused on läbi viimata ja nende palgatasemed läbi arutamata,” ütles selle peale Kuklane.

Rõuge vallavanem Britt Vahter sõnas, et nii Rõuge vallajuhtide kui ametnike palgad on olnud ühed madalaimad Eestis. Volikogu tegi tema sõnul ettepaneku vallavanema töötasu määramiseks pärast võrdlust teiste piirkonna omavalitsusjuhtide palkadega.

„Jah, plaanis on vallavalitsuse ametnike palgatõus, sest nagu öeldud, ka vallaametnike palgad on neli aastat olnud samal tasemel ja ühed madalaimad Eestis,” vastas Vahter LõunaLehe küsimusele ametimeeste tuleviku kohta. „Üle vaadatakse ka allasutuste töötajate palgad, sest sarnastel ametikohtadel on valla erinevate asutuste töötajate töötasud ebaühtlased. Samas on eelarve alles menetluses ja enne selle kinnitamist saame rääkida ainult kavatsustest ja plaanidest.”

Ta lisas, et kindlasti tõuseb nende töötajate palk, kelle töötasuks on alampalk (koos alampalga tõusuga 12% – 584 eurolt 654 eurole). Ka õpetajate palga alammäär tõuseb, nagu riiklikult ette nähtud, 1315 eurolt 1412 eurole. Koos õpetajate palgaga tõusevad ka lasteaiaõpetajate töötasud, mis on 90% õpetajate palkadest.

Kanepis mullu tõstetud palgad
Kanepi vallavanemaks sai paar nädalat tagasi varemgi valda juhtinud Mikk Järv. Tema töötasuks määras volikogu 3098 eurot. Sama suurt palka teenis alates möödunud aasta jaanuarist toonane vallavanem Piret Rammul. Volikogu esimees – viimaste valimiste järel Rammul – saab töötasuna 40% vallavanema palgast ehk 1239 eurot. Niisiis, nende valimiste järel töötasud ei muutunud, küll aga tõsteti palku mullu, viidates sellele, et need olid 2017. aastast püsinud samad. Aga kuidas on lood vallaga seotud töötajate palkade tõstmisega?

„Töötasude teemad saavad tulla arutelule seoses uue aasta eelarvega ning muutuda eelarve heaks kiitmisel. Tänase päeva seisuga ei ole veel 2022. aasta eelarvet komisjonides ja volikogus arutletud,” ütles Rammul.

Piirivalla juht sai 10% palgatõusu
Valga kommunikatsioonijuht Kuido Merits vahendas, et vallavanemate (Ester Karuse ja Monika Rogenbaum) palk oli 2017. aastast muutumatult 3000 eurot kuus. Asevallavanemad teenisid samuti muutumatult 2600 eurot kuus. Volikogu esimehe töötasu on olnud viimati 1500 eurot.

1. detsembril otsustas taas Monika Rogenbaumi vallavanemaks kinnitanud volikogu määrata vallavanema töötasu suuruseks 3300 eurot, asevallavanemate töötasu suuruseks (jätkuvalt) 2600 eurot ja valitsuse liikmetele makstava hüvitise suuruseks 300 eurot. Vallavolikogu esimehele makstakse igakuiselt hüvitist 1600 eurot ja vallavolikogu aseesimehele 400 eurot. Lisaks määrati isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist vallavanemale kuni 400 eurot, asevallavanematele ja vallavolikogu esimehele kuni 335 eurot kuus vastavalt sõidupäevikule.

„Vallavolikogu on otsustanud tõsta vallavanema tasu 300 euro võrra ja volikogu esimehe tasu 100 euro võrra,” resümeeris Merits.

„Juhtide palgad olid viimased neli aastat jäänud samaks, ehkki inflatsioon ja hinnatõus tekitab palgasurvet kõigis sektorites ning avalik sektor pole siinkohal erand,” lisas Valga vallavolikogu esimees Lauri Drubinš. „Võttes arvesse töömahtu ja vastutusala suurust, leidis volikogu, et mõistlik palgatõus juhtkonnas on vajalik valla hea juhtimise ja stabiilsuse tagamiseks. Samuti suurendasime volikogu ning komisjoniliikmete hüvitist, et ka nemad oleksid motiveeritud ja saaksid oma kohalkäimise kulutused katta.”

Meritsa sõnul tõsteti ametnike ja allasutuste töötajate palku viimati uue Valga valla moodustamise järel ehk 2018. aasta alguses. „Vallavalitsus püüdleb selle poole, et töötasusid tõsta. Eelarve on koostamisel,” sõnas Kuido Merits.

„Kindlasti soovime motiveerida ka valla struktuuris töötavaid tublisid inimesi,” täiendas Drubinš. „Palgasurve on suur, lõhed samuti suured ning neid tuleb vähendada. 2022. aasta eelarve ei ole veel täies mahus valmis, eelarve kinnitatakse 2022. aasta esimeste kuude jooksul.”

Põlva juhtide kena palgatõus
Põlva valla avalike suhete spetsialist Annely Eesmaa võttis novembri algul muutunud palganumbrid lühidalt kokku. Eelmised palgad: vallavanem 3200, abivallavanem 2500, volikogu esimees 1600 eurot; uued palgad: vallavanem 4000, abivallavanemad 3100, volikogu esimees 1920 eurot.

Teisisõnu, uus vallavanem Martti Rõigas saab 25% kõrgemat töötasu kui senine omavalitsusjuht Georg Pelisaar. Uued abivallavanemad Arne Tilk ja Koit Nook saavad aga endistest tegijatest Rõigasest ja Janika Usinast 24% suuremat palka.

Volikogu liikmete töötasu sündis koalitsiooni ja opositsiooni kompromissina: esimesed tahtsid 25% tõusu, teised 15% ja lõpuks lepiti kokku 20% peale.

Muide, mittepalgalised vallavalitsuse liikmed Ester Tuiksoo, Indrek Žvirblis ja Tiiu Rüütle ei tööta siiski mitte vaid ÜKT korras, vaid saavad hüvitisena 600 eurot kuus.

„Põlva vallas on olnud aastaid nii, et vallavanema ja volikogu esimehe palk on määratud neljaks aastaks ja selle aja jooksul pole neil kordagi töötasu tõstetud ega isegi lisatasu või preemiat, kasvõi ühinemisprotsessi läbiviimise eest, makstud,” põhjendas volikogu esimees Pelisaar töötasude tõstmise vajalikkust.

Tema kinnitusel on kavas tõsta ka vallavalitsuse ametnike ja valla allasutuste töötajate töötasusid.

Võru vald tõstis palku näpuotsaga
Võru vallavolikogu esimees Georg Ruuda edastas, et kui viimased kaks aastat teenis vallavanem Kalmer Puusepp 2730 eurot kuus, siis uuesti ametisse kinnitatuna on tema palk 2850 eurot – ehk palk kerkis kahe aastaga 4,4 protsenti.

Abivallavanemad teenisid Ruuda sõnul seni 2180 eurot ja nende järgmise aasta palk selgub eelarve menetlemise käigus – eeldatav palgatõus 3‒4%. Volikogu esimees teenis neli aastat järjest 1000 eurot kuus, uus töötasu on 1100 ehk palgatõus 10% – nelja aasta peale.

„Volikogu esimehe töötasu ei ole eelmise valimisperioodi ajal tõstetud ja sellest tulenevalt on suurem palgatõus,” täpsustas valla avalike suhete spetsialist Birgit Pettai.

„Vallavalitsuse töötajate ja allasutuste töötajate palgatõus selgub järgmise aasta eelarve menetluse käigus,” sõnas Võru vallavolikogu esimees. „Eelarve projektis on arvestatud kolmeprotsendilise palgatõusuga.”

Antsla: palgakasvu ootuse surve järjest tõuseb
Antsla vallavolikogu esimees Merike Prätz märkis, et vallavanem (nii toona kui nüüd Avo Kirsbaum) teenis varem 2200 ja nüüd 3000 eurot kuus. Abivallavanem Kurmet Müürsepp sai palka 1800 eurot ja edaspidi 2400 eurot (80% vallavanema tasust). Volikogu esimehe töötasu oli viimati 800, edaspidi aga 1000 eurot kuus.

„Antsla vallavolikogu ei olnud neli aastat tasusid muutnud,” selgitas esimees, kes muide peab raamatupidaja ja maksunõustaja ametit. „Vallavanem ja abivallavanem ei saa tulemustasu, mida mitmes kohalikus omavalitsuses makstakse. Volikogu esimees saab ainult töötasu, muid hüvitisi, näiteks isikliku sõiduauto kompenseerimist, mida mitmetes KOVides tasutakse, meil ei ole. Palgakasvu ootuse surve kogu riigis, sealhulgas mitte ainult avalikus sektoris, vaid ka erasektoris järjest suureneb, sest alampalk on nelja aastaga kasvanud 30,8%.”

Prätz kinnitas, et Antsla vallas on kavas tõsta ka vallavalitsuse ametnike ja valla allasutuste töötajate töötasusid. „Töötasud peavad regulaarselt suurenema, arvestades üldmajanduslikku olukorda,” sõnas ta.

Räpinas alustas opositsioon turmtuld
Nii mõneski omavalitsuses on valimiste järel opositsiooni jäänud kohalikud poliitikategelased püüdnud vallajuhtide palkade tõstmist piirata. Näiteks Räpina vallas uus koalitsioon kuigi pikka töörahu ei saanud, sest opositsiooniline EKRE asus volikogu ette toodud eelnõude pihta kohe turmtuld andma.

Volikogu esimees Peeter Sibul nimetas LõunaLehele, et eelmisel valimisperioodil tõsteti Räpinas juhtide töötasusid ühel korral – 5% võrra. Vallavanem Enel Liin sai viimati 2866, abivallavanemad 1874 ja volikogu esimees 1380 eurot kuus. Uues juhtkonnas teenib vallavanem 3400, abivallavanemad 2300 ja volikogu esimees 1600 eurot kuus.

„Üldiselt pean õigeks riigikogu põhimõtet, kus järgmise koosseisu juhtide ja volikogu liikmete töötasud otsustaks volikogu eelmine koosseis,” tunnistas Sibul, et talle meeldiks pisut teistsugune süsteem.

Räpina volikogu esimees kinnitas, et kavas on tõsta ka vallavalitsuse ametnike ja valla allasutuste töötajate töötasusid. Selle otsustavad juhtivtöötajad eraldatud palgafondi piires, järgmise eelarveaasta eelarve on aga alles menetluses.

Ekrelased Tiit Kala ja Diana Salf asusid uue volikogu töö alates kohe nii asjaajamist kui esitatud eelnõusid kritiseerima. Muu hulgas leidsid nad, et eeskätt töötasude kohta käivad eelnõud on esitatud liiga hilja, need oleks pidanud enne hääletusele jõudmist läbima juhtivkomisjoni, ja tegid ise omalt poolt ettepaneku tõsta vallavanema ja volikogu esimehe palku 10% – mitte aga 16 ja 18%. Abivallavanemate palgatõusuks pakkusid opositsionäärid 5,7%, mis vastab nende sõnul Räpina valla keskmisele palgatõusule.

Kala leidis, et Räpina vallavolikogu 17. ja 22. novembri istungil ei järgitud valla põhimäärust. „EKRE fraktsiooni ettepanekuid ei arvestatud, sõideti hääletamisega üle,” sõnas ta LõunaLehele. „Kuna põhimääruse rikkumised on ilmselged, siis vaidlustame [17. nov] istungi toimumise ja otsused kohtus.”

Võru jätkab praegu muutusteta, setod ja tõrvakad tõstsid palku
2017. aastal teenis Võru linnapea Anti Allas 2500 eurot kuus. Toonane uus linnavolikogu tõstis palga 2900 euro peale. Volikogu esimehele on makstud pool linnapea palgast ehk 1450 eurot. Abilinnapead said 2500 eurot kuus.

Need palganumbrid pole nelja aasta jooksul muutunud. Linna avalike suhete spetsialisti Marianne Meti sõnul tulevad linnajuhtide töötasud arutusele 15. detsembri volikogu istungil.

Kas kavas on lähiajal tõsta linnavalitsuse ametnike ja linna allasutuste töötajate töötasusid?

„Linnavalitsuse hallatavate asutuste eelarves on arvestatud personalikulude kasvuks vähemalt 7,4%, palga alammääraga töötajate (koristajad) personalikulude kasvuks 12%,” sõnas Mett. „Linnavalitsuse ametnike palgatõus on keskmiselt 5%.”

Setomaa uus-vana vallavanem Raul Kudre saab edaspidi palka 2900 eurot varasema 2400 asemel (+21%), Tõrva uus-vana vallavanem Maido Ruusmann aga 4100 eurot varasema 3680 asemel (+11%).

Setomaa vallavolikogu esimees Urmas Sarja teenib poole vallavanema palgast ehk 1450 eurot. Vallavanem Kudre sõnul on plaanis ka ametnike ja allasutuste töötajate palku umbes 10% ulatuses tõsta.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 11/12/2021 10:08:59