Foto: Pixabay

Viimasel ajal on Eestis ja teistes Balti riikides toimunud hüppeline kasv avastatud pettuste juhtumite osas, mis annab alust arvata, et need jätkuvad ka lähitulevikus.

Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti Veiko Kiige sõnul on eelmisel ja sel aastal aset leidnud hüppeline kasv pettuste juhtumites ning petturid on viimasel ajal olnud aktiivsemad just Eesti ja teiste Balti riikide suunal. Politsei avaldatud andmete põhjal paikneb suur hulk pettureid Eestist väljaspool, mistõttu ei saa öelda, nagu petturid oleks kohalikud inimesed.

Spetsialisti sõnul on pettuse liike väga palju erinevaid, mistõttu pole igaühel samasugused etapid. „Kui võtame näiteks praegu väga populaarsed telefonipettused, siis kuna kontakt läbi telefoni on vahetu, üritatakse väga palju rõhuda just emotsioonidele. Kui kõne tuleb väidetavalt pangast, siis öeldakse näiteks, et on probleem inimese konto või rahaliste vahenditega ja seeläbi mängitakse peenelt tema hirmutundega,” näitlikustas ta.

Vaata üle enda kohta käiv avalik info
Teiseks väga levinud petuskeemiks on järjest rohkem asetleidvad investeerimispettused. Kui inimene leiab internetist ise või talle pakutakse eksklusiivset investeerimisteenust, siis rõhutakse saadavale kasule ja kiirele raha teenimise võimalusele, seda võimalikult väikese riski ja vaevaga.

Skeemi ülesehituse puhul oleneb palju ka petturist endast. „Mida rohkem on pettur oma tegevuse läbi mõelnud, seda efektiivsem tema tegevus on. Näiteks on kogu internetis vabalt ligipääsetav informatsioon vesi petturi veskile, olgu selleks inimese enda poolt ülesriputatud sotsiaalmeediapostitused või mõni muu oluline detail,” tõi Kiik välja. Ta soovitas kriitilise pilguga vaadata üle info, mis internetis avalikult saadaval on ning veenduda enne sotsiaalmeedias postituste tegemist, kellele sõnum suunatud on ning kes seda näevad.

Teavita panka ja politseid
Kindlasti ei tohiks otsustega kiirustada, isegi kui helistaja seda nõuab. „Paljudel juhtudel on inimesele pakutav liiga hea, et olla tõsi või just vastupidine: nii halb, et tuleb kohe reageerida. Aga kui hoog maha võtta ja rahulikult järele mõelda, siis ainuüksi sellega saab väga palju kahju ära hoida,” kinnitas Kiik.

Kui inimene kahtlustab telefonikõne ajal pettust, siis tema sõnul on kõige targem kõne ära lõpetada ning helistada otsejoones oma panka. Pettuste tõkestamise spetsialist toonitas, et kindlasti ei tasu hakata automaatselt kõiki helistaja juhiseid täitma.

Ent kuhu pöörduda juhul, kui inimene on juba pettuse ohvriks langenud ning rahast ilma jäänud?

„Sellisel juhul tuleks esimesel võimalusel teavitada oma kodupanka kui ka politseid,” ütles Kiik.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 16/12/2021 09:25:10