Tänavune koja 25. sünnipäeva tähistamine. Foto: Võrumaa puuetega inimeste koda

Võrumaal on pea viiendik elanikest ehk üle 6900 inimese puudega. Neil on õnneks piisavalt tegevust ja osa neist käib tööl. Mida aeg edasi, seda enam paranevad puuetega inimeste võimalused erinevates kohtades hakkamasaamisel.

„Lõppeva aasta üks olulisematest sündmustest oli sügisel, kui kuulmisbuss oli esimest korda Võrus. Selles bussis said inimesed tasuta kuulmist kontrollida ja huvilisi käis palju,” rääkis Piia Õispuu, Võrumaa puuetega inimeste koja tegevjuht. Ta lisas, et samas tehti ka kuuldeaparaatide hooldust ning müüdi aparaatide patareisid, mida kahjuks poodidest ei saa.

Võrumaalased ootavad kuulmisbussi siia uuelgi aastal, sest sellest oli neile suur abi.

Veel teinegi sündmus on seotud kaudselt pealinnaga. Käesoleva kuu esimesel reedel avati Telliskivi loomelinnakus puuetega inimeste päevale pühendatud fotonäitus „Puue ei ole alati silmaga nähtav”. Puuetega inimeste päev oli 3. detsembril. Õispuu kindel soov on see näitus ka Võrru tuua, seda enam, et näitusefotodel näeb ka võrumaalasi.

„Tänavu jäi meil koroona tõttu puuetega inimeste päev tähistamata, ühitame päeva pidamise jõulupeoga tuleva aasta alguses,” märkis ta. Puuetega inimeste kultuurifestival tänavu suvel Rakveres siiski toimus. Võrumaad esindas seal ansambel Elurõõm.

Seltsid ja ringid on ka pandeemia ajal võimaluste piires tegutsenud.

Ühingute, seltside ja ringide liikmed käivad koos
Võrumaal elab üle 30 kurdi, kellest nooremad käivad tööl. Kurtide seas on palju neidki, kes teevad aktiivselt sporti.

„Kurtide mureks on viipekeele tõlke puudumise võimalus Võrus. Kodudes oskab üks pereliige ikkagi mingil määral viipekeelt ja tänu sellele saavad nad seal hakkama, kuid väljas on keeruline,” rääkis Õispuu. Ta lisas, et viipekeele tõlke tund maksab kuni 50 eurot ja seda üksi maksta on inimesele ülikulukas.

Tegevjuht näeb lahendusena tõlgi kohalekutsumist olukordades, kus on vaja olulist teavet edastada.

Enam kui saja liikmega südamesõprade selts on üks suurimaid ja selle liikmed on samuti aktiivsed. Nad käivad koos teatris, õppereisidel, kutsuvad tohtreid esinema jne.

Reumahaigete seltsi liikmedki on tegusad. Tänavu pidi osa neist sõitma Tallinna reumafoorumile, kuid paraku toimus see koroona tõttu interneti vahendusel ning paljud ei saanud seda võimaluse puudumise tõttu jälgida.

Ringidest mainis tegevjuht loovusringi, mille liikmed käivad koos Fr. R. Kreutzwaldi majamuuseumi õues väikeses teemajas, sest sinna on neil lihtne pääseda. „Praegu valmistavad loovusringi liikmed jõuluehteid, muul ajal teevad nad mitmesugust näputööd,” ütles Õispuu. Tema sõnul tegutseb kojas viis aktiivset ringi: spordi-, kunsti-, laulu-, võimlemis- ja ujumisring.

Maal elavatel inimestel on peamiseks liiklusvahendiks linna üritustele sõiduks ühissõiduk. „Obinitsast sõidab üks inimene loovusringi bussiga, Antslast käib üks tööle Võrru samuti liinibussiga, muu teenuse ühildamise võimaluse korral ka sotsiaaltranspordiga,” rääkis Õispuu.

Puuetega inimesed vajavad kuulajaid
Õispuu sõnul vajavad puuetega inimesed väga kuulajat, eelkõige üksi elavad ja mõne haigusega kimpus olijad. Hea võimalus on see, et inimesed saavad tegevjuhile helistada ja oma mure ära rääkida või lihtsalt juttu ajada.

Enamasti on kõne jäänud poole tunni pikkuseks, kuid on olnud ka poole pikemaid vestlusi. Jutuajamiste sisu on erinev ja need avalikustamisele ei kuulu. Küll märkis Õispuu, et jutuajamise ajal tuleb küsijale vahel jagada mitmesuguseid soovitusi, aga nii, et lõpliku otsuse teeb ikka küsija.

„Kõne lõpuminutitel olen tunnetanud, et helistajal sai ärarääkimise järel kergem,” sõnas tegevjuht, kes on telefonitsi tööpäevadel kättesaadav hommikul kella kuuest õhtul kümneni.

Ühe oma olulisema tegevusena nimetas ta koja liikmete abistamise: koda aitab neil saada tasuta õigusabi, abistab mitmesuguste probleemide lahendamisel, mis tekivad inimestel omavalitsuste sotsiaalosakondades, samuti töötukassas ja kohtumajas.

Töötukassaga on kojal tihe koostöö, sest osa inimestest on küll vähenenud töövõimega, kuid nad soovivad töötada. „Oleme ettevõtjate esindajatele rääkinud, et vähenenud töövõimega inimesi võib julgelt lihtsamatele töödele võtta, sest neid nad suudavad teha,” sõnas Õispuu.

Tänu sellele, et koda saab õigusteenuste büroost juriidilist abi tasuta küsida, aitab ta liikmetele õigusabi tasuta saada.

Oma maja ja eriliste seadmete ootuses
Lift ei ole eriline seade, küll aga ei võimalda selle puudumine igasse kohta pääseda. Ratastooliga inimestel on keeruline minna puuetega inimeste kontorisse Võrus, kuna see asub teisel korrusel. Kojal on maja omanikuga kokkulepe, et liikumispuudega inimestega kokkusaamiseks saavad nad kasutada ühte esimese korruse ruumi.

Õispuu märkis, et rendiruumidesse nad käsipuu külge käivat tooliga trepironijat ei taotle, sest osa ratastooli kasutajatest ei julge võõrasse tooli istuda. Üks trepironija võiks maakonnas siiski olla, kuna sellega saab raskemaid asju, nagu mööbel, ülemistele korrustele transportida. Kuid trepironija olemasolu eeldab, et sellel on haldaja-paigaldaja.

Oma maja terendab õnneks silmapiiril. Õispuu sõnul on linnavalitsus lubanud nii neile kui ka pensionäride päevakeskusele Jüri tänava ääres asuva maja, kus aastaid tagasi töötas linna vene õppekeelega kool. „Maja renoveeritakse nii, et sinna tuleb ka lift,” teab Õispuu, kelle sõnul loodavad nad oma ruumid saada mõne aja pärast.

Kaks olulist soovi on kojal veel. Esimene on seotud tuleva aasta alguses valmiva tervisekeskusega, teine Tamula rannaga. „Soovime, et tervisekeskusse paigaldatakse silmusvõimendus, siis saavad kuuldeaparaatide kasutajad ümbritsevas saginas vajaliku teabe selgelt kätte,” märkis ta.

Tegevjuht lisas, et kui kõik läheb plaanitult, saavad ratastooliga liikujad Tamula järve ääres vee piiril liikuda: „Kui väga hästi läheb, saavad nad toolilt otse vette minna.”

Võrumaal elab 33 500 inimest, kellest Õispuu sõnul on puudega 6914. Päris ehmatav, sest see on pea viiendik võrumaalastest. Eestis on kokku 138 500 puudega inimest, neist kõige enam on liikumispuudega, üle 57 000 inimese.

Õispuu sõnul on Võrumaal palju diabeetikuid, südamehaigeid ja kõrgvererõhutõvega inimesi. Eakamatel on palju liigesehaigusi, mis on omal ajal tehtud raske töö tagajärg. „Puudega inimesi on meil palju, sest elanikkond on eakam, neil on raskest tööst tingitud tervisemured,” sõnas Õispuu.

Tema sõnul on 6914 inimesest tööealisi ligi 20 protsenti, kellest omakorda käib tööl alla 10 protsendi. Koja tegemistes osaleb ligi 500, neist aktiivselt ligikaudu 200 inimest.

KOMMENTAAR
Sixten Sild, Võru abilinnapea:
Võrumaa puuetega inimeste suure arvukuse põhjuseks on ka see, et oleme riigi ääremaa. On üldteada, et meil on riigi keskmisest madalamad palgad ja järelikult ka inimeste elujärg tagasihoidlikum. Madalamate sissetulekutega kaasnevad pahatihti ka viletsamad elamistingimused ja ebatervislikud eluviisid. Maapiirkonnas on paljude inimeste tervise võtnud ka ränk aastatepikkune maatöö.

Tõsi, viimati täiskasvanute gümnaasiumi hooneks olnud maja Jüri tänav 42 on plaanis tasapisi kujundada noorte, vanemaealiste ja puuetega inimeste tegevuskeskuseks. Tegemist on suure ja muinsuskaitse all oleva hoonega, kus jätkub ruumi paljudele organisatsioonidele. Juba praegu kohandame seal ruume Võru noortekeskusele ja planeerime hoone renoveerimist, et tulevikus võiks seal sobivad ruumid olla ka maakonna puuetega inimeste kojal.

Võru linnavalitsus on korduvalt viipekeele tõlke tellinud ja teeb seda ka edaspidi, kui puudega inimesel on seda hädasti vaja. Kahjuks on lähim teenusepakkuja Tartus ja seetõttu on tõlge Võrus tõlkija transpordikulu võrra kallim ning seda peab aegsasti ette tellima.

Silmusvõimendi paigaldamine on hea mõte ja kuna käib tervisekeskuse ehitamine, ongi õige aeg silmusvõimendi majja planeerida.

Võrumaa puuetega inimeste koda taotleb ja saab tegevustoetust Võru linnalt ja Võru vallalt. Lisaks toetavad maakonna teised vallad üritusi, mida koda kogu maakonna puuetega inimestele korraldab ja millele koda valdadelt toetust taotleb.

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 16/12/2021 09:58:15