Tarmo Tamm. Foto: erakogu

Riigikogu liikme Tarmo Tamme (68) huvi poliitika vastu sai alguse juba varajasest lapsepõlvest, sest tema isa oli poliitikahuviline ja ta mäletab, kuidas isa kuulas raadiost päevakajalisi uudiseid. Põlva külje alt Kiumast pärit mees jõudis poliitikasse 30ndates eluaastates ja pole pärast seda kordagi sealt lahkunud, sest poliitika meeldib talle. Tamm on olnud Põlva vallavanem, Põlva linnapea ja Eesti maaeluminister, pool aastat oli ta ametis ELi nõukogu põllumajandus- ja kalanduskomisjoni eesistujana ja hetkel on ta riigikogu maaelukomisjoni esimees. Nooruspõlves aktiivselt spordiga tegelenud Tammel on ette näidata üle 60 medali väga erinevatelt aladelt ja ta tulnud isegi Eesti meistriks. Nüüd naudib ta vabal ajal kõige rohkem kodus olemist ja oma suure sõbra, tiibeti mastifi Pembega jalutamist.

Teekond poliitikasse
Tarmo Tamm meenutab, et kuigi lapsena polnud tal oma tulevikust veel suurt ettekujutust, siis huvi poliitika vastu sai alguse tõesti juba varakult. „Minu isa kuulas raadiost kõiki poliitikateemalisi uudiseid ja kommenteeris neid. Ma ei tea, kui vana ma siis võisin olla, aga isal oli raadio alati lahti, kui oli uudiste aeg. Ka lehtede lugemine oli talle väga oluline. Nii et juba lapsepõlvest võis minu tulevane karjäär küll tõuke saada,“ tunnistab hilisem poliitikamees.

Nii juhtuski, et 1974. aastal Tihemetsa sovhoostehnikumi lõpetanud Tarmo Tamm alustas 1991. aastal uut teekonda poliitikamaastikul. Esmalt valiti ta kaheks aastaks Põlva osavalla vanemaks, mis tõi kaasa poliitilise vastutuse. „Kõigepealt alustasin talongide alusel kauba jagamisest, tollel ajal oli kõigest puudust: ehitusmaterjalidest, telekatest, raadiotest, tolmuimejatest, pesumasinatest... Hakkasingi nende jagamisega pihta ja hiljem tuli rinda pista kõikide reformidega, mida vald hakkas ellu viima. 1993. aastal valiti mind juba Põlva vallavanemaks ja nii see teekond alguse saigi,“ lausub ta.

Kuus aastat oli Tarmo Tamm Põlva vallavanem ja aastail 1999−2011 Põlva linnapea. 2011−2016 oli ta riigikogu liige ning hiljem kaks ja pool aastat maaeluminister. Nüüd on alates 2002. aastast Keskerakonna ridadesse kuuluv Tamm jälle otsapidi tagasi riigikogus. Ta möönab ka, et poliitikas tuleb just niimoodi talitada, nagu parasjagu vaja on – seega ühtegi ametit neist ei saa ta kindlasti meeldivuse järgi ritta seada.

Poliitika on meeskonnamäng
„Poliitikas oled sa meeskonnamängija, sa ei saa kunagi iseenda äranägemise järgi otsuseid teha. Kuigi poliitikute puhul arvatakse, et teeme kõik, nagu ise tahame, siis niimoodi see kindlasti ei ole,“ tõdeb Tarmo Tamm.

Ka pole tal kunagi tekkinud tunnet, et ta tahaks hoopis midagi muud teha. „Nüüd olen nii kaua poliitikaga tegelenud, et enam ei teki mingit soovi muutusteks. 1991 alustasin ja praegu on 2021 – nii et 30 aastat on seda leiba söödud,“ võtab ta kõik hästi kokku.

Tamm on alati Põlvamaa eest väljas olnud, sest ta soovib, et meie inimesed saaksid piisavalt hästi elada. Kahjuks pole see aga alati võimalik. „Üks põhjus, miks ma viimastel valimistel enam ei kandideerinud, oligi see, et ma ei taha teatud otsustega ennast siduda. Ma mäletan neid aegu, kui vallavanema või linnapeana otseselt vastutasin, aga volikogusse kuulumine tähendab ka kaasvastutust. Tulevikus ehk keegi meenutab, et kuule, sinu ajal juhtusid need ja need asjad. Ma olen alati kohalike omavalitsuste valimistel muidu osalenud ja ka piisavalt hääli kogunud, aga kui ma esimest korda riigikokku läksin, siis kohalikele inimestele see hästi ei meeldinud,“ tõdeb ta tõsiselt. „Hästi ei kujuta ette, et saaksin olla juht, kui rahvas mind ei toetaks. Oleme ju 30 aastat ka võimul olnud, paarkümmend aastat siis Keskerakonna nimekirjas.“

Tamme meelest ongi oluline pingutada, et kohalik elu paremaks muutuks ja ikka sujuvalt kulgeks. „Ka viimase perioodi jooksul, kui ma veel volikogus olin, siis koostööd koalitsiooniga eriti ei olnud, aga Põlvale vajalike investeeringute tegemiseks suutsin siiski vajaliku raha leida ja kokkulepped sõlmida,” meenutab ta uhkusega. „Ujula sai korda, tervisekeskus ehitatud, muusikakool remonditud ning Aarna-suunaline kergliiklustee sai mustkatte ja valgustuse. Valimiste eel antud lubadused tuli täita.”

Sport
Väljaspool tööelu on Tarmo Tamm suur spordisõber. Kuigi ta enam aktiivselt sporti ei tee, on ta ometi seda aastakümneid harrastanud – kapis on lausa üle 60 medali ette näidata! „Eesti meister olen motospordis, aga maakonnas viiel alal,“ ütleb ta tõenduseks, et sport on tema jaoks alati olulisel kohal olnud.

Kui poliitikasse jõudis Tamm alles 30ndates eluaastates, siis huvi spordi vastu sai alguse juba kooliajast. „Esimesed diplomid kaugushüppes sain tõesti juba väga varajases lapsepõlves. Samuti olen kergejõustiku kümnevõistluse kolm korda läbi teinud,“ loetleb Tamm spordialasid, mis kunagi tal silmad särama panid. Nüüd meeldib talle laste ja lastelastega spordiüritusi vaatamas käia, see tekitab temas alati parasjagu nostalgiat.

Ka teeb Tammele heameelt see, et nüüd taas riigikogu liikmena on tal natuke rohkem aega kodus viibida, sest maaeluministrina oli tal tunduvalt kõvem tamp peal. Just isiklik aeg on väärtus, mida tegus mees on õppinud aastate jooksul aina enam hindama. Ka suviti saab ta rohkem Põlvamaal olla ega pea kogu aeg töö tõttu Tallinnas viibima. „Võrreldes ministriametiga saan aasta jooksul ikka palju rohkem kodus olla,“ on ta rõõmus.

Põllumeeste eest väljas
Kõige keerulisem aeg oli Tammele maaeluministri aastad, sest ta soovis, et põllumehed saaksid kõik olulised võimalused paremaks eluks. Selle võttiski ta endale lausa südameasjaks. „Maaeluministrina olin ma väljas selle eest, et põllumeestel oleksid võrdsemad konkurentsitingimused ja neile makstaks välja toetused, mis aitab neil turukonkurentsis hakkama saada. Aastatel 2017−2019 said üleminekutoetused täismahus välja makstud. Lisaks erakorraline abi põuakahjude leevenduseks. Kolme aasta jooksul toetas valitsus põllumehi täiendavalt 75 miljoni euro ringis. Ka mesilasperede toetused kehtestasime. 165-aastase Tori hobusekasvanduse keskuse renoveerimine sai käima lükatud,“ loetleb Tarmo Tamm endale olulisi asju, mis maaeluministrina ära sai tehtud.

Ka on Tammel ettekujtus sellest, milline oleks Põlva kümne aasta pärast. „Põlva on ikka armas väike linn, mis pakub inimestele tööd ja vajalikke teenuseid. Linna ümbritsevad külad muutuvad järjest ilusamaks ja maal elavate inimeste arv kasvab. Põllu- ja metsamajandus on piirkonna üks tugevaid külgi. Põlva jääb ka tulevikus piirkonna keskuseks.”

Kahjuks on ka neid uusi rajatisi, millega põline siinse kandi mees Põlvas teps mitte rahul pole. Üks neist on Põlva keskväljak, mis jääb Tamme meelest võõrale silmale täiesti märkamatuks. „Mina oleksin keskväljaku ehitanud leerimaja ja Põlva järve vahele. Praegu sõidab inimene Põlvast läbi ja tal pole isegi aimu, et meil on ka kena keskväljak. Need sinna kulutatud mitmed miljonid eurod ei ole Põlvat atraktiivsemaks teinud ja uusi investeeringuid toonud. Vanast turuplatsist ikka linnakeskust ei kujunda,“ on ta kindel. „Keskväljak pidanuks rajatama leerimaja ette ja viimasest oleks võinud teha Põlva valla esindushoone.“

Küll aga teab Tamm, et demokraatias käib kõik enamuse taktikepi järgi ja vähemus peab aktsepteerima olukorda, mida üldsus soovib.

Väärtuslikud hetked kodus
Kuigi poliitikuna vaba aega pigem napib, üritab Tarmo Tamm siiski ka end rutiinist välja lülitada. Eriti pakub talle rõõmu lastelastega koos olemine ja nende kasvamisest osa saamine. „Enda lastele kahjuks jäi aega väheseks ja nüüd püüan seda kompenseerida lastelastega tegelemisega,” nendib ta. „Lastel on ka kõigil spordihuvi. Ja lastelastega mängin meeleldi malet ja jalgpalli – eks ikka tegevust jagub.“

Tamm tunnistab muigega, et tal on väga hea meel, et tema lastest pole poliitikuid saanud. Küll aga räägivad ja mõtlevad ta lapsed poliitikas kaasa, aga poliitiku elu isa neile ei soovita.

Vabal ajal naudib Tamm palju ka jalutamist. Tal on kodus tiibeti mastif Pembe, kellega peab iga päev vähemalt viiekilomeetriseid ringe tegema, nii hoiab koer teda alati tegevuses.

Tarmo Tamm usub, et tema kui poliitiku algusaegadel ja esimest korda Põlva vallavanem olles polnud tal üldse aimugi, kuhu ta on sattunud. „Nüüd on pilt muidugi selgem, sest erinevad etapid on läbi käidud, kaasa arvatud ministriks olemine. Ma olen oma elus viibinud Hiina presidendi õhtusöögil ja kolm korda Hiina põllumajandusministriga kohtunud, rääkimata sellest, et ma olen Angela Merkeli ja teiste Euroopa Liidu juhtidega kohtunud,“ meenutab ta.

Kui Tamm 2002. aastal Keskerakonnaga liitus, oli kõige suurem põhjus selleks just eluvaadete klappimine. „Keskerakond ju esindabki rohkem keskklassi. Muidugi on ju ka neid, kellel läheb elus väga hästi, aga veerand inimestest peab muretsema, kuidas oma eluga hakkama saada ja ots otsaga kokku tulla. Eriti nüüd, kui kõik hinnad kasvavad meeletu kiirusega,“ sõnab ta.

Kui Tarmo Tamm saaks ainuisikuliselt midagi Põlvas muuta, siis tema näeks väärtust inimestes, mitte aga betoonis.

„Linnapeana viisin linnavalitsuse kultuurikeskusesse, et kulusid kokku hoida, ja valitsuse palgal oli ainult 21 inimest. Samal ajal olime üks Eesti võimekaimaid omavalitsusi. Olime siis lausa esimesel kohal avalike teenuste pakkumise poolest. Ka finantsvõimekus oli Põlvas üks parimaid. Samuti oli siis linnas positiivne iive ja suutsime igal aastal töötajate palku tõsta. Kahjuks jääb nüüd majanduslikust mõtlemisest puudu, uue vallamaja ehitus just seda tõestabki. Ma ei mõista, kuidas selles olukorras, kus energiahinnad on laes ja pandeemia lõppu pole näha, võtta laenu ja hakata vallamaja ehitama. Kindlasti tõstaksin erinevaid toetusi ja vaataksin vallalt palka saavate inimeste palgapoliitika üle, inimesed oleks seda kõike väärt,“ tõdeb Tamm.

Tarmo Tamm usub, et praeguse aja noortel poliitikutel on oma nägemus, kuidas poliitikas läbi lüüa.

„Inimene peab olema aktiivne. Kui ta pole aktiivne ega mõtle kaasa, siis see ei ole kindlasti jätkusuutlik lahendus. Kõik peaksid olema poliitiliselt aktiivsemad, rohkem kaasa rääkima, enam kaasa mõtlema ja ka sõna võtma. Inimeste kaasatus ei peaks piirduma ainult valimistega. Inimesed ise kujundavad keskkonna, kus nad elavad. Eriti kohalike omavalitsuse valimistel, kus on võimalik alates 16. eluaastast osaleda. Kokkuvõttes rahvas otsustab. Kui sa jääd kõrvalt vaatama, siis kõik juhtubki nii, nagu sa tegelikult ei soovi, et juhtuks. Tagantjärele on juba hilja midagi muuta – valimised ongi selleks, et piirkonna elu kujundada,“ sõnab Tarmo lõpetuseks.

Autor: JAANIKA ELIAS
Viimati muudetud: 16/12/2021 10:01:31