Sidefirma sunnib kümneid tuhandeid inimesi keskkkonda koormama
Ära sega masinat töötamast – selline idanaabritelt pärit ütlus on olnud käibel nende kohta, kes torgivad töökorras tehnikat, uskudes ise sellele nii rohkem vunki juurde saavat. Aga edukas Eesti sidefirma laseb tuhandetel inimestel vedada jäätmejaama isiklikud täiesti töökorras digiboksid ning nende asemele uued osta või rentida.
Rootslastele kuuluv Telia Eesti teenis eelmisel aastal 44 miljonit eurot ärikasumit. Tegu on ühega Eestis tegutsevatest ettevõtetest, kes korjab ja viib siit välja suurimaid kasumeid.
Värskalanna Silvi on viimaseid uudiseid silmas pidades eduka ettevõtte peale pahane ning kahtlustab neid sulaselges ahnuses.
„Kaks päeva tagasi helistati Teliast, et kas ostate uue digiboksi. Et vana Motorola boks enam ei toimi,” meenutab ta pahameelega. „Küsisin: miks te toodate prügi? Teie firmas ei ole tehnilist progressi toimunud, mis nõuaks seadme väljavahetamist. Kui tahate raha küsida, siis nii küsigegi.”
Silvi hindab kodanikuna, et Telia võis omal ajal inimestele müüa või rentida (teatud aja jooksul saab ka nii seadeldis välja ostetud) tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid digibokse. Nüüd aga lähevad kõik need prügimäele. Ja kõigi omanikud peavad uue rentima – hinnaga ligi kaks eurot kuus ehk 24 eurot aastas. Kodaniku arvates tahabki Telia, et seadmeid rohkem renditaks, sest ammu kinnimakstud vanad Motorolad ju renditulu ei teeni. Muidugi võib inimene uue Arrise ka kohe välja osta: hind kriipsuke alla saja euro.
„Tahavad raha juurde. Televiisorile tuli teade ette, et olete lahti ühendatud,” nentis ta.
Toimiv seade prügiks?
Silvi pere vaatab nüüd esialgu telepilti arvutist. Internet on korralik. Aga muidugi on kahju uuest telerist, mis nüüd tummalt nurgas seisab. Ka vana Motorola digiboksiga ei olnud ühtki probleemi.
„Ei tea, kui palju neid bokse on, mis nüüd kõik välja vahetatakse?” uurib naine. „Nendel pole toimunud tehniliselt ümberseadistamist, pilt on hea, keegi kaevanud ei ole, et halb pilt on. Uus telekas on ostetud, nii head pilti polegi olnud. Motorola boks oli meil välja ostetud. Meil üks tuttav tehniline töötaja ütleb, et sellist tehnilist progressi pole toimunud, mis ei laseks selle digiboksiga telekat vaadata.”
„Kas nad siis valivad üksikuid lolle või on see suurem operatsioon?” küsib naine. „Kui tagasi helistasin, ütlesid, et kõik Motorola boksid lähevad väljavahetamisele. Miks sunnitakse välja vahetama toimivaid seadmeid? Tehakse rohepööret ja siis pillu töötavaid seadmeid minema.
Mis roheline mõtlemine see niimoodi on? Nii läbipaistev poliitika raha väljapressimiseks.”
Ka pensionär Helgi Võrumaa teisest otsast pole kaugeltki rahul, kuuldes uudist, et ammu väljaostetud seade läheb ilmselt prügimäele ja uus maksab kas sada eurot või rentides kaks eurot kuus. Tõstatub küsimus: kui too uus Arris välja osta, siis kas ehk ei teata sidefirma paari aasta pärast jälle, et masin on füüsiliselt ja moraalselt vananenud ja selle asemele tuleb uus soetada?
Kümmekond aastat eluiga?
Telia erakliendiüksuse juht Kristjan Viilmann kinnitas LõunaLehele, et praegu on firmal tõepoolest käimas vanade Motorola digibokside väljavahetamine.
„Põhjus on selles, et tehnoloogia areneb pidevalt edasi. Vanemad Motorola digiboksid ei võimalda enam tagada seda kvaliteeti ja kõiki uusi võimalusi, mis kaasnevad tänapäevase teleteenuse osutamisega,” selgitab ta. „Näiteks on vanade Motorola digibokside puhul enam levinud mured telepildi hakkimine ja kokkujooksmine, heli kadumine ning aeglane TV-menüüs liikumine. Kõigi nende murede korral tuleb digiboksile teha korduvalt taaskäivitust.”
Telia esindaja kiidab, et uus, töökindlam digiboks pakub kasutajale näiteks võimalust telerist YouTube'i ja Go3 filme vaadata.
Silvi pole oma Motorolal hakkimist märganud ja teda kui väärikamas eas kodanikku jätavad ka pakutavad „uued võimalused” küllalt ükskõikseks.
Klientide senine tagasiside näitab Viilmanni sõnul, et nad on uute ja paremate digiboksidega rahul ning näha on ka seda, et peale uue digiboksi saamist hakatakse kasutama ka selle pakutavaid uusi võimalusi.
„Vanemate seadmete asendamine uutega on tehnoloogiamaailmas üsna tavapärane nähtus,” pakub Viilmann näiliselt lohutust. „Nimelt kasvab pidevalt peale uusi sisuteenuseid, äppe ja teisi lahendusi, mis nõuavad ka järjest võimekamaid ja nutikamaid seadmeid. Nii võibki juhtuda, et näiteks 2010. aastal valmistatud digiboks ei suuda enam tagada 2021. aastal pakutavate teleteenuste kvaliteeti ja funktsionaalsust. Samuti ei paku Motorola vanematele digiboksidele enam tootjapoolset tuge.”
Motorola digibokside väljavahetamine puudutab Telia esindaja sõnul sel aastal umbes 20 000 klienti ning suuremal osal neist on juba vana seade välja vahetatud. Muudatus on toimunud järk-järgult. Kõiki kliente, keda digiboksi vahetamine puudutab, teavitatakse personaalselt. Kõige mugavam on kliendil tema sõnul digiboksi vahetus ära teha Telia iseteeninduses ning tellida uus digiboks endale sobivasse pakiautomaati.
Kui 20 000 inimest maksab igakuiselt Teliale ligi kaks eurot kuus, siis toob see ettevõttele rendina sisse ligi pool miljonit eurot aastas. Kui aga kõik need inimesed ostaksid uue digiboksi päriseks, siis tooks see kommunikatsioonihiiule käibena kaks miljonit.
Kristjan Viilmanni sõnul ei tohiks vanad digiboksid prügimäele jõuda. Kui viia see lähimasse Telia esindusse või elektroonika utiliseerimiskeskusesse, siis on tagatud, et seade saab nõuetekohaselt utiliseeritud.
Silvile on jäänud mulje, et sidefirma soovitab uue seadme rentida, sest nii on firmale kõige tulusam. Firma kinnitab aga loomulikult, et see on hoopis kliendile kõige soodsam.
„Uut Arrise digiboksi soovitame kõigil klientidel rentida, kuna see on kõige soodsam ja tulevikukindlam võimalus,” teatas Telia esindaja ning lisas, et uue digiboksi saab vana Motorola omanik esimese kuue kuu jooksul rendimaksuvabalt.
Autor: URMAS PAIDRE, VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 17/12/2021 17:48:31
Tagasi uudiste juurde