Pruunkarude arvukus on meie kandis tõusuteel ja see loom on kohati nuhtlusekski muutumas. Foto: Pixabay

Kagunurga jahimeeste sõnul on siinkandis põtrade arvukus languses, karusid aga näeb aina rohkem liikumas. Põdrajaht lõppes nädal tagasi, kitsi võib tuleva aasta jaanuari lõpuni ja hunte veebruari lõpuni küttida. Jahi kõrvalt lahendavad jahimehed usinalt maa-alade kasutusloa pikendamise probleeme.

Käesoleva kuu keskel lõppes Eestis põdrajaht. Võrumaa jahimeeste seltsi juhatuse esimees Mati Kivistik tunnistas, et põtru on viimastel aastatel Eestis üle kütitud. Ta lisas siiski, et Võrumaal on olukord põtrade arvukusega endiselt korras. „Enamik meie jahiseltsidest arvab ka peale tänavust jahihooaega, et põtrade arvukuse osas on Võrumaal seis hea,” märkis ta. Kivistik lisas, et selles on kindlasti oma osa ka Võrumaa jahindusnõukogus metsakasvatajate ja jahimeeste poolt ühiselt vastu võetud arukatel, tulevikku vaatavatel küttimismahtudel.

Põlva jahiseltsi juhatuse esimehe Tiit Rammuli sõnul küttisid Põlvamaa jahimehed suurema osa põdralimiidist. Väike osa jäi küttimata, seda ka põtrade arvukuse languse tõttu, mis on kestnud juba viimased paar-kolm aastat.

Üks arvukuse kahanemise põhjusi on see, et kolm-neli aastat tagasi avaldasid metsaomanikud põtrade küttmiseks survet ja siis kütiti neid enam. Oma osa arvukuse vähenemisel on nii huntidel kui ka karudel.

„Kui tulevikus põtrade arvukuse pidurdamiseks järeleandmisi küttimisele ei tehta, kahaneb nende arvukus veelgi,” tundis Rammul muret. Ta täpsustas, et arvukuse taastamiseks peab põhikarja hoidma.

Valgamaa jahimeeste ühistu juhatuse liikme Rein Rosenbergi sõnul ei saanud kõik jahipiirkonnad põtrade küttimise limiiti täis. „Laatre jahipiirkonnas on põtru väga vähe ja seal ei õnnestugi limiiti täita,” tõdes ta.

Kitsede arvukus on Põlvamaal kahanenud võrreldes paari-kolme aasta taguse ajaga, kui kütiti Eestis koguni üle 30 000 kitse. Kitsejaht kestab tuleva aasta jaanuari lõpuni.

Metskitsede arvukus on ka Võrumaal kahanenud, seda näitab kasvõi juba seegi, et nendega juhtub märksa vähem liiklusõnnetusi.

„Kuid samal ajal läheb ilvestel meie maadel hästi ja nende põhitoiduks ongi metskits,” nimetas Kivistik kitsede arvukuse kahanemise ühe põhjuse. Kuna hundile metssigu toiduks piisaval määral veel ei ole, on huntidelgi oma osa metskitsede arvukuse languses.

Metssigade arvukus on hakanud peale Aafrika seakatku lainet Võrumaal taastuma. „Kuna see hull haigus pole kahjuks Eestist veel kadunud, lasub jahimeestel riigi poolt pandud kohustus hoida sigade arvukus väike,” toonitas Kivistik.

Karud on hakanud nuhtlusisendiks muutuma
Kivistik ütles, et kuna karude arvukus on tõusuteel, on suurenenud ka inimeste võimalus meie metsade suurima kiskjaga kokku trehvata. „Üks karu jalutas tänavu lausa päise päeva ajal Osula külast läbi,” sõnas ta.

Võrumaale eraldati sel hooajal vaid üks luba karu küttimiseks, kuigi jahimehed taotlesid rohkem.

Mesinikele on valmistanud peavalu tarusid rüüstavad karud. Karukahjud registreeriti Võrumaal Urvaste, Antsla, Koemetsa, Rõuge, Viitina, Haanja ja Setomaa Mäe jahipiirkonnas. Paljud mesinikud on paigaldanud karude peletamiseks elektrikarjuse, mis Kivistiku sõnul õigesti kohale seatuna peletab üldjuhul karu eemale. Elektrikarjusega kaitsmata tarud langevad ka tihedamini karude rünnaku ohvriks.

Karu küttimise lube anti Põlvamaale kolm ja kolm looma kaotasid augusti lõpus ka elu. „Soovisime kuut luba, sest maakonnas on karude arvukus suur,” sõnas Rammul.

Ka Valgamaal on karusid piisavalt. Rosenberg märkis samuti, et karude arvukus Eestis on tuntavalt tõusnud. „Killingi küla lähedal oli rajakaameras septembri alguses emakaru kolme eelmise aasta pojaga, oktoobris oli samas kohas emakaru tänavu sündinud kolme pojaga,” tõi ta näite.

„Karu on suurkiskja ja suur loom, kes vajab ka suurt oma territooriumi, mida karude rohkuse tõttu Põhja-Eestis ei ole, lõuna pool veel on. Noored karud vajavad samuti ruumi, kuid neil on seda järjest vähem leida,” arutles Rosenberg. Ta lisas, et karud on leidlikud ja ka kõikesööjad: teraviljast põdravasikateni.

Valgamaale eraldati luba kolme karu küttimiseks ja kolm looma kütiti kiiresti ära.

Rosenbergi sõnul osutavad jahimehed teenust sellega, et kõigi loomaliikide arvukus oleks tasakaalus. „Igat liiki on mõistlik küttida just nii palju, et liigi arvukus ei paisu liiga suureks, et loomal säiliks aukartus inimese ees ning et loom ei muutuks nuhtlusisendiks, nagu selleks on karud hakanud muutuma,” rääkis ta.

Hunte on samuti varasemast rohkem
Hundijaht lõpeb tuleva aasta 28. veebruaril. „Hundijaht on ohjamisala põhine, mille alusel võib Võru ohjamisalal esialgu küttida viis hunti. Neist kolm on praeguseks juba kütitud ning loodame kindlasti veel lisaluba saada, sest huntide arvukus paistab olevat suur,” rääkis Kivistik.

Hundid on mööduval aastal rohkem pahandust teinud Obinitsa ja Orava kandis. Peamiselt on nad liiga teinud lammastele. Viimased teated pärinevad aga Madala külast Võru valla maadelt, kus huntide söögiks langesid lambad.

Rammuli sõnul elab hunt Põlvamaal hästi, sest tal on ka piisavalt kitsi ja põrsaid söömiseks. Paraku hakkab viimaste arvukus vähenema.

Kui inimesed on pea iga kuu kusagil hunti näinud, ei ole Rammul kuulnud, et hundid oleks tänavu koduloomadele kurja teinud. Inimesed, kelle loomi hundid on murdnud, peavad sellest keskkonnaametile teatama, viimane ei teavita jahimehi huntide tekitatud kahjudest.

Hunte kütitakse Eestis ohjamisalade järgi, millest eemalseisjal on alguses raske aru saada. „Põlvamaa on jaotatud kahte ohjamisalasse: Valga-Tartu ja Tartu-Põlva,” selgitas Rammul. Ta ütles, et viimasel alal on kütitud viis hunti ja limiit hetkel ammendunud.

Kuid hundil võib vahel õnnegi olla. Käesoleva kuu esimesel laupäeval päästis tihe udu ühe hundi elu Põlgastes. „Nägime hetkeks hundi tulekut, kuid tema edasise tee varjas paks udu,” meenutas Rammul.

Valgamaa jahimeestel ei ole siiani veel õnnestunud hunti küttida, kuid neid maakonnas on, eelkõige Viljandimaaga piirnevatel Taagepera ja Helme aladel. Just seal ei ole lubatud hunte küttida. Kuna Valgamaal on piisavalt pikk piir Lätiga, tuleb hunte Eestisse sealtki.

Ohjamisaladelt on valgamaalastel koos võrumaalastega luba viie hundi küttimiseks, kuid sealt ei ole veel ühtegi hunti tabatud. Ohjamisalalt, mis on koos tartumaalastega, on viiest lubatud hundist üks kütitud.

Jahimehed taotlevad kasutusluba
Tuleva aasta olulisimaid töid, mida maakonna jahipiirkonnad on juba alustanud, on maa-alade kasutusloa õiguste pikendamise lepinguga seotu. Maa kasutusõigusele loa saamine on ehe näide bürokraatiast.

Esmalt peavad jahimehed sõlmima maaomanikega lepingud, selle alusel saavad nad esitada taotluse keskkonnaametile. Kui maakonna jahipiirkonnad on maakonna jahindusnõukoguga saanud kokkuleppele ja viimane on loataotluse heaks kiitnud, väljastab selle keskkonnaamet. Maakondade jahindusnõukogudes on erametsaomanike, põllumeeste, jahimeeste ja keskkonnaameti esindajad.

„Põllumehed ei ole takistusi teinud, erametsaliidu poolt on seda ette tulnud,” märkis Rammul. Ta lisas, et jahimaa kasutusõiguse luba kehtib 10 aastat, kuid jahimehed peavad vähemalt kuus kuud enne uue loa taotlemist hakkama asjaga tegelema. Mida varem, seda parem.

Esimesed seltsid on Põlvamaalt juba taotlused keskkonnaametile saatnud.

Nii Kivistik kui ka Rosenberg ütlesid, et maakonna jahiseltsid tegelevad usinalt kasutuslubade pikendamise probleemidega. Lubade pikenduse taotlused peavad saama kooskõlastuse maakondlikus jahindusnõukogus järgmise aasta jooksul.

Kivistikul on veel üks mure: nimelt piirile hiljuti paigaldatud lõiketraadiga piiritara. „Loomad võivad sinna sattudes end vigastada. Siiani ei ole õnneks teadaolevalt ükski loom veel taras hukkunud,” rõõmustas ta.

Erilist ohtu näeb ta koeraga toimuval jahil, sest koerale ei saa ju selgeks teha, et ära riigipiiri poole looma aja. Ta lisas, et suvel, kui aktiivset jahti ei toimu, muudab lõiketraadi loomadele ohtlikuks võimalik sellest läbikasvav rohi, mis teeb traadi loomadele märkamatuks. Samas loodavad Võrumaa jahimehed, et rajatavasse piiritarasse jäetakse loomadele piisavalt ülekäigukohti.

Kuu keskel kuulutati Alutaguse vallas Ida-Virumaal välja jõulurahu, mis kestab üle Eesti kolm päeva, jõululaupäevast teise püha ehk 26. detsembri lõpuni.

Võru- ja Põlvamaa jahimehed kuulutasid eile veel ka oma jõulurahu välja Orava jahipiirkonnas.

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 23/12/2021 09:36:56