Esmaabikoolitus. Foto: Valgamaa puuetega inimeste koda

Alanud kuu esimesel esmaspäeval avatakse Valgamaa puuetega inimeste kojas fotonäitus „Puue ei ole alati silmaga nähtav”. Näituse Valka toomisega soovib koda tõmmata tähelepanu puuetega inimestele, panna inimesi natuke kaasa mõtlema ja võib-olla rohkem puudega inimesi märkama. Sellest, mida puudega inimesed Valga koja majas teevad ja mis neile muret teeb, pajatas LõunaLehe lugejatele Marika Ein, koja juhatuse esimees.

Valgamaa puuetega inimeste koja juhatuse esimees Marika Ein ütles, et 1994. aasta septembris moodustatud koda on katusorganisatsiooniks kümnele ühingule, lisaks tegutsevad majas seltsid ja ringid, kõigis kokku osaleb ligi 700 inimest.

Läinud aasta viimase päeva seisuga oli maakonnas 4615 puudega täisealist inimest, kellest naisi oli 2781 ja mehi 1843.

„Tööealiste meeste seas on puudega inimesi rohkem kui pensioniealiste hulgas, see-eest on tööealiste naiste seas puudega naisi poole vähem kui pensioniealiste seas,” rääkis Ein ja oletas, et üks põhjusi võib olla naiste tunduvalt pikem eluiga.

Ta lisas, et seda on näha ka majas tegutsevates inimestes, kelle seas on naisi tunduvalt rohkem, mehi kohtab tegevustes palju vähem. Ein kutsub kõiki koja majja tulema: „Tulge, vaadake, osalege, tutvuge ja võib-olla hakkab mõni tegevus meeldima.”

Majas käivad koos kõik, kes on ühistegevusest huvitatud, ja nende huvirühmade juhendajatel peab olema mitmesuguseid oskusi ja kogemusi. Koos käib kaks lauluringi, kolm tantsu- ja kolm võimlemisringi, käsitööring, spordiring, luulering. „Käin ise tugigrupi juhendajate koolitusel ja soovin õpituga abiks olla kõigile juhendajatele,” märkis Ein.

Iga ringi tegutsemiseks on vaja aktiivset eestvedajat ja neid aktiivseid inimesi Valgamaa kojal jagub. Mitmed on olnud ühingu või seltsi juhina tegevad selle algusajast.

Valga liikumispuuetega inimeste seltsi hakkas juhtima üle 70-aastane Saima Öpik, kes teeb seda suure entusiasmi ja kohusetundega.

Koja ujumisringi liikmed käivad ujumas iga nädal Valga kooli ja kord kuus Pühajärve puhkekodu ujulas.

Kõikide ühingute ja ringide juhid teevad tööd tasuta. „Olen seisukohal, et ka puuetega inimeste koja ringide juhtide tegevust tuleb väärtustada, neid ja seltside eestvedajaid tasustada, sest mida kauem inimesed osalevad ühistegevuses ja huviringides, seda tervemad nad on,” arutles Ein.

Tema sõnul on juhendaja ja eestvedaja roll oluline ja aeganõudev töö, sest ta peab kõik tegevused ette valmistama ja nii, et osalejatel oleks neis huvitav. Kui asi on huvitav, on ka osalejaid.

„Ühingute juhid juhendavad meil ka eneseabigruppe, see on kogemusi ja oskusi nõudev töö,” lisas ta.

Koda on korraldanud erineva sisuga koolitusi, seminare, koostöö- ja infopäevi, koos istutakse täht- ja sünnipäevadel. Nende juures on käinud infot jagamas päästeameti ja omavalitsuste töötajad, samuti teiste asutuste esindajad. Need üritused jätkuvad, kui pandeemia taandub.

Valga on mitmekeelne linn, kus riigikeele kõrval kuuleb tihti vene, vahel ka läti keelt. Puuetega inimeste kojaski käib ukrainlasi, venelasi ja valgevenelasi, kellega suheldakse vene keeles. Vaid naaberlinnast Valkast tulnud kõnelevad kojas eesti keelt.

Koda plaanib kevadel kord kuus korraldada keelekümbluse kohvikut, kus kohaletulnutega kõneldakse eesti keeles.

Kojal on oma, renoveeritud maja
Valga koda asub 2009. aastast majas, mille vana osa renoveeriti, uus osa ehitati juurde nii projektide kui ka toonase Valga linnavalitsuse rahaga. Kolmekorruselises majas on lift.

Et maja ühel päeval käest ei läheks, sest siis kulub korraga remondiks palju raha, värskendatakse igal aastal üks-kaks ruumi. Mullu värskendati peeglitega võimlemissaal ja laiendati pesemisruumi. Viimases ei ole tööd veel lõppenud, kuna koda ei ole kätte saanud ajareguleerijaga dušisegisteid ja seinale kinnitatavat pesemistooli, mis on toeks liikumispuudega inimestele. Osa inimestest soovib peale huvitegevust ennast kohapeal pesta.

Ein märkis, et olukorras, kus kõik hinnad tõusevad, kuid toetussummad mitte, peab väga täpselt kalkuleerima, kuidas toime tulla, ehk teisisõnu, raha leidmine on probleem.

„Meil on hea koostöö Valga vallavalitsusega, mis annab igal aastal kojale tegevustoetust ning tänu sellele saame pakkuda kõigile ühingutele ja huviringidele ruume tasuta,” sõnas ta.

Eesti Puuetega Inimeste Fond annab ka toetust, millest osa läheb ühingutele tegevustoetuseks ja osa kojale kulude katteks. Fondi rahastuse eesmärk on seista puuetega inimeste huvikaitse eest.

Mullu alustas koda koostööd Valgamaa kutseõppekeskusega, mis sai alguse huvist ja vajadusest pakkuda erivajadustega tööealistele inimestele väiksemat ja juba tuttavat õpikeskkonda eriala omandamiseks.

„Meie majas alustas 14-liikmeline abikoka õppegrupp, kus õpivad need, kes vajavad individuaalsemat lähenemist, tuttavat ja turvalist keskkonda, et sammhaaval sulanduda suuremasse õppekeskkonda. Õppe edenedes käivad nad juba erialatundides kutseõppekeskuses. Praeguseni on kõik väga hästi läinud: õppijad on usinad ja õpetajad toetavad ja eriala omandamine sujub kenasti,” rääkis Ein. Ta lisas, et märtsis saavad õppurid juba omandatud oskusi hakata praktikas rakendama. Kursus lõpeb oktoobris.

Pandeemia ajal keedeti suppi lausa oma majas. „Pandeemiaperioodi leevenduseks algatasime projekti „Püsi kodus!“, kus selgitasime välja oma liikmeskonnast abivajajad, kuid me ei jätnud kõrvale neidki abivajajaid, kes koja ühingute-seltside nimekirjas ei ole. Keetsime oma majas suppi ja seda kahel aastal, mõlemal aastal kolm kuud järjest. Ise viisime soojalt supi ligi 40 abivajajale koju,” rääkis Ein. Ta täpsustas, et algatuse mõte oli selles, et need inimesed püsiksid võimalikult kauem kodus, eemal nakatumisvõimalustest.

Tagasiside kojale oli positiivne, sest kuuma suppi saanud ootavad seda taas.

Üksindusest ja arstiabist
Nii nagu Võrumaa puuetega inimestel, on ka naabrite juures Valgamaal valusaks kohaks üksindus, eriti pandeemia ajal.

„Üksindus ei ole ainult vanemaealiste probleem, see jookseb diagonaalina läbi olenemata east, kuid üksindus tekitab ebakindlust, kurbust, nukrameelsust ja tõrjutuse tunnet. See tunne on kiire tekkima, kuid selle hiljem hajutamine võtab väga pikalt aega,” arutles Ein. Koja aktiivsed liikmed on püüdnud oma liikmetega hoida sidet telefonitsi, kuid see on aeganõudev.

Skype'i või Zoomi teel jutuajamine ei ole kahjuks võimalik, kuna enamikul eakatest puuduvad oskused ja ka vahendid. Veidi leevendust on toonud vaktsineerimine, sest vaktsineeritud saavad ühistegevuses osaleda.

Üksinduse kõrval on teine kitsaskoht arstiabi kättesaadavus. Perearstide nappuse tõttu on nende juurde pääsemiseks ooteaeg pikk, kusjuures isegi järjekorda panek võtab omajagu aega. „Näen lahendust selles, et perearst saab omavalitsuselt elamispinna ja talle makstakse viie aasta jooksul niinimetatud kohanemiskompensatsiooni,” pakkus Ein.

Hea on see, et eriarstid käivad Valgas, kuid ka nende vastuvõtule on ooteaeg pikk.

Positiivse poole pealt tõi Ein välja puuetega inimeste võimaluse kasutada sotsiaaltransporti Valga vallas. Kellel sõit on ette teada, saab sotsiaaltransporti kasutada, mis tuleb kasutajale soodsam.
Ühissõidukiga igast kaugemast nurgast Valga linna üritustele sõita ja sealt tagasi saada ei ole lihtne, sest ühendus keskusega on tagasihoidlik.

„Valgamaa puuetega inimesed vajavad rohkem erinevaid teenuseid: isikliku abistaja, tugiisiku ning dementsete sihtrühmale suunatud teenuseid,” ütles Marika Ein, kes on koja juhatuse esimees 2015. aasta oktoobrist.

 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 03/02/2022 09:09:59