Küsitlus

Kas kasutad tänavu kasvuhoonet?

Laulja Toomas Anni – kuldsete kätega ehitusentusiast ja hobikorras aednik

Toomas Anni. Foto: erakogu

Põlvamaalt Vastse-Kuustest pärit laulja Toomas Anni (55) peres on muusika alati erilisel kohal olnud. Mees, kelle vanemad ja vanavanemadki on olnud muusikaga alati seotud, on sama geeni edasi andnud ka oma lastele. Üle 35 aasta laval olnud Toomas Anni tunneb, et pandeemia tuli õigel ajal, just nüüd on see hetk, mil võiks natuke hinge tõmmata. Sest esinetud on oi kui palju!

Musikaalsus on juba geenides
Toomas Anni tõdeb kohe alguses, et esinemisi on tõesti vähemaks jäänud: kui veel mõni aasta tagasi oli detsembris 15-16 kontserti, siis eelmise aasta jõulukuul ainult viis-kuus. Just selle tõttu ongi pidanud tegus laulja endale mõne muu tegevuse leidma. „Olen nüüd elukaaslase firmas andmesisestaja,“ lausub Toomas.

Muusika on Toomast tõesti sünnist saati saatnud. Juba tema vanavanemad mängisid mitmesuguseid pille: alustades puhkpillidest ning lõpetades kandle, viiuli ja akordioniga. „See läheb veel edasi, mu õe lapsed ja lapselapsed on väga musikaalsed. Sellised anded vist tõesti antakse geenidega edasi,“ muigab Toomas.

Toomas Anni on elu jooksul nii palju esinenud, et ta ei jõuaks kõiki kordi isegi parima tahtmise korral üles lugeda. Ometi on ka nii pikast esinemisvaramust võtta neid erilisi kontserte, mis on siiani eredalt meeles.

„Mõned aastad tagasi oli Pärnu Endla teatris vabariigi aastapäeva kontsert. Saal oli puupüsti rahvast täis. Mul võttis jala nii värisema, et ma ei teadnud, kuidas ma end toetama peaks, et ärevus mind täiesti maha ei niidaks. Olin üksinda suurel laval. Täpselt sama kordus ka Jõhvi kontserdisaalis: rahvast oli jälle murdu. Ma usun, et alguses saadi ikka aru, et mul püksisäär väriseb, aga siis läks asi juba palju paremaks. Suurematel kontsertidel ongi ju nii, et 600‒700 inimest jälgib iga su liigutust,“ tõdeb Toomas.

Nii suurte esinemiste puhul tekib Toomasel alguses ebamugavustunne, aga see möödub õnneks juba pärast paari lugu, kui on selgelt näha, et rahvas on käima tõmmatud.

Võrumaa ja Saaremaa rahva saab kõige kiiremini peotujju
Toomase jaoks parim esinemine on see, kui inimestel tatsub jalg ja nägudelt peegeldub rõõm. Kuigi eestlane on üldiselt rahulik rahvas, siis võib Toomase arvates lausa maakonniti eristada, kellel peotuju kõige varem tavaliselt pihta hakkab. Esirinnas on Toomase jaoks kindlasti Võrumaa ja Saaremaa, kus juba pärast esimese viisijuppi on rahvas kohe põrandal tantsu vihtumas.

Ka on Toomasel olnud juhuseid, kus pidu ei taha väga käima minna. „Eestlane on ju pikka vinnaga,“ muigab ta. „Algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Ma vahel ikka naeran, et inimesed tulevad tantsupõrandale just siis, kui laulu lõpuni on jäänud paar viimast takti. Siis ma ikka mõtlen, et kus te enne olite. Lugu paistab meeldivat, aga tantsima jõutakse alles siis, kui on juba natuke hilja. Vahel juhtub see just siis, kui kohe on vaheaeg tulemas või üldse on kontsert lõppemas.“

Ilma pääsukeseta ei saa teps mitte
Rahva lemmik ja Toomase meelest parim laul ei ole kindlasti samad. Inimesed soovivad tema repertuaarist alati kuulda laulu „Nii kuis üks pääsuke“, selleta ei möödu ükski esinemine. Laul on pärit aastast 2008 ja Toomas ise ehk seda nii palju ei esitakski, aga rahva tungival nõudmisel tuleb seda teha. „Ilma „Pääsukeseta” ikka ei saa, ma pean selle loo ära tegema, sest rahvas ootab.”

Tema enda lemmik on hoopis uuem pala – „Mõtisklus“, mis sai alles eelmisel aastal kirjutatud, seda aga nii palju ei teata veel, räägib ta. Vahel küll üritab Toomas „Pääsukesest” viilida, aga kuna see on alati viimaste laulude hulgas ja mõned just selle loo pärast tulidki, pole see sugugi võimalik. Just sellepärast tuleb ka see tuntud pala viimaseks jätta, et rahval oleks ikka kontserdi ajal midagi oodata.

Toomas Anni on üks neist muusikutest, kes on praeguse olukorraga hästi kohanenud: oma poja Tauriga on ta andnud veebis väga palju kontserte. Uus aeg nõuab lihtsalt teistsuguseid meetmeid, et meelelahutuses ikkagi edasi tegev olla.

„Me teemegi live-esinemisi kinnises grupis ja kes on pääsme ostnud, saab seda vaadata,” räägib ta. „Me tahame ju ikkagi pakkuda head kogemust: heli, pilt, kõik peab toimima. Viimane live-kontsert oligi paar nädalat tagasi ja me just poja Tauriga arutasime, miks me seda teeme, sest praegu võib pidusid ju korraldada. Aga on ju inimesi, kes ei saa või ei taha kuhugi avalikku kohta üritusele minna. Ja meil võib veebis olla üle saja inimese, kes on pileti ostnud, ning ühe seadme taga ollakse ju kahekesi, mõnikord lausa kümnekesi või rohkemgi.“

Läbi ja lõhki maainimene, kellele kodu on püha
Koroonaeelsel ajal andis Toomas umbes 80 kontserti aastas, nüüd ehk 20 ringis. Ka on lembelaulik veendunud, et endised ajad ei pruugigi kunagi tagasi tulla ja tuleb harjuda praeguse eluga, mis on just muusikute tööpõldu kõvasti kärpinud. Salamisi on Toomas uue olukorraga isegi rahul. „Ma vaatan peeglisse ka, ma ei ole enam 30-aastane. Ega ma väga ei igatse nii töist elu,“ naerab ta.

Toomas on alati elanud Vastse-Kuustes – see on tema kodukoht, kust ta ei tahaks mitte kunagi ära kolida. Agar mees on oma vanavanemate ehitatud maja üles putitanud, aga töö ei lõpe muidugi kunagi ära. „Ma tõesti ei ole üldse linnainimene,” kinnitab muusik. „Maaelu kindlasti ei sobi igaühele ja see pole kerge. Kui sa tahad enda ümber näha puhtust ja ilu, siis maal elades pead sa selleks palju vaeva nägema – midagi ei tule niisama kätte. Mina olen ka vaeva näinud, aga tööd jagub maal alati.“

Toomase jaoks on tema kodu püha. Olgu esinemine kustahes Eesti otsas, alati sõidab ta pärast kontserdi lõppu koju. Ka siis, kui järgmisel päeval tuleb uuesti pikk maa maha sõita, et jälle esinema jõuda. Ainsaks erandiks on saared, kust see kahjuks ajaliselt võimalik pole. „Eelmisel aastalgi, kui ma tegin 55. sünnipäeva kontserdituuri, siis kolm-neli õhtut olid järjest esinemised, aga ma ei jäänud kuhugi mujale ööbima, ikka sõitsin Põlvamaale tagasi,“ meenutab ta.

Kuldsete kätega ehitusentusiast ja hobiaednik
Toomasele meeldib vabal ajal väga ehitada. Ta ongi oma kuldsete kätega vanavanemate maja korralikult renoveerinud. Ka aias on Toomas vilgas askeldaja: kevadest sügiseni on aiaelu nagu aamen kirikus, sellest loobuda ei saa. Mitte et Toomas tahakski, sest talle pakub vaikne nokitsemine palju rõõmu. „Oma majapidamises tuleb palju tööd teha. Korteris ma ei suudaks elada, sest ma ei suudaks paigal püsida. Ma tahan alati midagi teha ja majas elades on selleks võimalus. Kõik ongi juba valmis ehitatud, aga tuleb lihtsalt hooldada,“ kirjeldab ta.

Toomas ise naudib muusikat kuulates pea kõiki žanre. Tema muusikalistist võib leida nii rokkmuusikat kui saksa šlaagreid, sest ta isegi on ju neid kunagi laulnud. Ka klassika pole talle võõras. „No noorpõlvest on jäänud ikka Smokie südamelähedaseks,“ tunnistab Toomas.

Tänapäeva muusikast pole tal siiski nii palju aimu, sest kuigi ta võib 30 sekundit mõnest laulust kuulata, siis maitsemeelele see pigem ei sobi. „Ma ei ütle midagi halba noorte muusikamaitse kohta, neil ongi teistsugune maitse, me elame 21. sajandil ja sellega tuleb arvestada,“ nendib muusikamees.

Toomas Anni on saanud kahel korral Kuldse Plaadi – aastatel 2009 ja 2010. Esimesel korral oli see talle nii suur üllatus, mis tuli kui välk selgest taevast. Toomasele helistati, et tuleb Tallinnasse minna, ja alles siis jõudis talle kohale, et ta on auhinna võitnud. 2010. aastal oskas Toomas seda rohkem oodata, et ta on teist korda parimaks meesartistiks valitud.

Tänapäeva muusikamaailm pole Toomase meelest enam päris see õige, sest kõike on võimalik internetist leida. Oma elu jooksul umbes 80 000 plaati müünud laulja teab, et praegu on hästi, kui neid aastas tuhatkond koguneb. „Aastail 2009-2010 oli tiraaž ikka kümnetes tuhandetes, aga nüüd on kahjuks teised ajad,“ ohkab ta.

Toomase abikaasa suri 2017. aastal, see jättis ta hinge väga suure jälje, aga õnneks on ta suutnud vaikselt eluga edasi minna ja uue armastusegi leidnud, kellega on aasta ja kuus kuud koos oldud. „Üksi oleks tõesti väga raske olla. Minevikku ei maksa ka kinni jääda – sa paraku pead eluga edasi minema. See ei tähenda, et sa unustaksid neid hetki, mis on kunagi olnud,“ lõpetab Toomas Anni vestluse väga ilusa noodiga.

 

Autor: JAANIKA ELIAS
Viimati muudetud: 03/02/2022 09:32:48

Lisa kommentaar