Teet Kalmus Kanepist: Olukorrast Ukrainas. Ülevaade ja analüüs. 4. märts
Eile lugesin sotsiaalmeedias Putini ja Lavrovi kõnede vastukajasid ja tajusin isegi kummalist hirmusegust imetlust, et küll alles kütavad! Vaatasin üle ja minu mulje oli risti vastupidine. Ehk ei ole muljetajad lihtsalt varem vaadanud eelpoolnimetatud isikute kõnesid, aga mina olen, omajagu. Varasema sapise, ülbelt enesekindla Lavrovi asemel oli hunnik õnnetust ja kandev sõnum oli (näoilmest lähtuvalt), et me tahtsime teha oma sõltumatut poliitikat, aga see on läbi kukkunud, kogu maailm on meie vastu ja kurat, mina olen p.....s ja terve riik takkajärgi. Putini enesekindlus oli kadunud, oma tüüpteksti ta edastas, aga kogu varasem energia oli kadunud. Vägagi kõnekas.
Sõjalistel rinnetel oli kõige märkimisväärsem sündmus Zaporižžja tuumaeletrijaama ründamine, kusjuures Venemaa armee tulistas teadlikult reaktorite suunas. Minu jaoks on see märk Putini äärmisest meeleheitest, et kuidagigi saada oma kuritegudele mingit katet. Meelitades nii NATO sekkuma mingil kujul ja see on täpselt see, mida ta soovib, sellesse mustrisse sobib ka elumajade pommitamine. Sest põhja pool ei ole neil asjad hästi. Nad enam ei julge seal otserünnakutele minna, tulistatakse suurtükkidest kaugemalt või siis tulistatakse Harkivi näitel Venemaalt. See kurikuuulus 40 km pikkune kolonn on sõjaliste ekspertide arvates sisuliselt võitlusvõimetu, väga paljud sõdurid lihtsalt ei taha sõdida. Aga kahuriliha ja sõjatehnikat Venemaal jagub ning väga rasked päevad on veel ees, aga siiani on Venemaa armee Kiievi eeslinnades valusalt vastu koonu saanud ja ka see linna ümberpiiramine edeneb neil väga vaevaliselt.
Kurjategija tahab alati, et tal oleks selles kaasosalisi. Lukašenko on siiani suutnud välja vingerdada oma väeüksuste Ukraina saatmisest sellega, et tema sõnul ei oleks siis enam kuskil rahuläbirääkimisi pidada. Putin väga tahab, et ka Valgevene ründaks, samuti on liikvele läinud info, et tulemas on väeüksused Kasastanist. See oleks väga oluline just propagandistlikel eesmärkidel ja mis siin salata, Venemaal pole hetkel suurt miskit juurde panna. Ja ei tasu alahinnata ka Ukraina sõjaväe suurust, lisaks käib mobilisatsioon Ukrainas võrratult kiiremini. Viimased päevad on andnud natuke hingetõmbeaega ka Kiievi võitlejatele, kuigi Butšas toimusid lahingud ja mõnedes kohtades veel.
Kindlasti üritab Venemaa lähipäevil oma nn teise lainega teha veel ühte katset, aga tänase info põhjal ei taha sõdida isegi spetsnaz, rääkimata siis noorukitest, kes elus paar korda püssist lasknud. Ukraina osavate infooperatsioonide tulemusel levivad Venemaa sõdurite hulgas kõiksugu hirmulood, mis niigi olematu motivatsiooni pea olematuks teevad. Samas alahinnata Venemaa armeed ei maksa, kaotavad oma tehnikat ka ukrainlased ja saavad surma Ukraina sõjamehed.
Selgus, et peale Putini varjatud ähvardust tuumarelvadega lõid NATO ja Venemaa kindralstaabid nn kuuma liini nagu oli ka Süürias. Formaalselt oli see kaetud jutuga, et see tehti, vältimaks võimalikke arusaamatusi NATO piiril partullivate lennukite ja Venemaa vahel, aga palju usutavam on see, et nii saab maandada kõige paremini tuumarelvadega seotud pingeid, sest selles sõjas võitjaid ei oleks ning ka Venemaa muutuks väga nukraks kohaks.
Majandusrindel on kõige olulisem info Hiinast, kus Aasia Taristuinvesteeringute Pank nimetas esimest korda Ukrainas toimuvat sõjaks ning toetas oma sõnumis Ukrainat ning edastati ka sõnum, et Venemaa nendelt raha ei saa. See on Venemaale ülivalusaks löögiks, sest just sealtkaudu loodeti mingilgi kujul finantse liikuma saada. Venemaa jaoks on Hiinat väga vaja, sest sealt tuleb 16% Venemaa impordit, samas kui Hiina jaoks ei ole Venemaa eriti oluline kaubanduspartner ning impordidatkse peamiselt energiakandjad ja tööstuse toorainet.
USA-s soovitakse vabariiklaste eestvedamisel kuulutada embargo kõigile Venemaa energiakandjatele. Kuigi hetkel on Venemaal Urals-tüüpi toornafta müük ülimalt problemaatiline, siis gaasi nad müüvad probleemideta Euroopasse ja see aitab läbi ülisuurte pingutuste rubla kukkumise kiirust pehmendada. Näiteks Saksamaal on pikaajalised gaasilepingud, kus hind on fikseeritud nende jaoks väga soodsalt, aga isegi juhul, kui nad keelduvad edaspidi gaasi ostmast, siis raha peavad nad ikka maksma. Nafta müük on siiski peamine Venemaa sissetulekuallikas ning seal on suured probleemid, mis jäjest süvenevad, sest keegi ei julge tehinguid teha, sest on suur oht, et see kaup võib juba lähimal ajal sattuda sanktsioonide alla.
Venemaa kõige helgemad pead üritavad riigist põgeneda ja nii müüdi Helsinkisse suunduvale rongile pileteid hinnaga vahemikus 5500-7500 eurot. Sest nad teavad, mis neid ootaks ees selles paariariigis lähimate aastate jooksul. Vastukäiguna tegid Venemaa saatkonnad üle EL-i üleskutse seal elavatel venelastel minna elama Venemaale. No ei taha meie putinistid siit ära minna, kus saab nautida EL-i elatustaset ja vabadusi, mille hulka kuulub ka sõjakurjategijate fännamine. Õigusriigis on see probleemideta tegevus. Tõsi, mitte näiteks Tšehhis. :)
Venemaa, Valgevene ja välismaised ettevõtted. Kui Bolt läks põgenike kriisi ajal Valgevenesse, siis minu arvates oli see väga suur viga, sest globaalseid ambitsioone omaval ettevõttel peab olema plekitu imago oma põhiturgudel, aga juba selleks hetkeks oli Valgevene rahvusvaheline paaria. Rahvusvaheliste ettevõtete kiirel lahkumisel Venemaalt on täiesti kaine äriline kaalutlus - nad teavad täpselt, kus on nende suurimad turud ning tuleb teha kõik, et seal ei tekiks probleeme, aga Ukraina sõja tõttu on avalik arvamus nüüd pikaks jaks Venemaa osas pehmelt öeldes kriitiline nende kõige tähtsamatel turgudel. Bolt sai lõpuks asjale pihta, teatas Valgevenest lahkumisest ning see Ukrainale antud 5 miljomnit oli täpselt kalkuleeritud summa, mille sõnum oli, et sorry, tegime vea, aga saime sellest aru ja heastasime. Ja siis on kõrval üks Eesti IT ettevõte, kes õigustab edasist Lukašenko režiimi heaks töötamist. Kuna nad töötavad peamiselt arenenud riikide suunal, siis võib kindel olla, et ettevõte saab sõjatoetaja märgi külge, mis püsib seal pikalt ning seda maha ei pese. Veel ei ole hilja otsad kokku tõmmata.
Hing on jätkuvalt raske, sest Venemaa plaanib selle hullusega veel jätkata ja minul on peamine küsimus, et kes selle tekitatud kahju lõpuks kinni maksab. Praegustel nn läbirääkimistel nõuab Venemaa veel sisuliselt kapitulatsiooni, aga häid kaarte tal käes ei ole.
Au Ukrainale!
PS Hersonisse veetakse Krimmist inimesi, et suure tõenäosusega seal etendada varsti Venemaa-meelne demonstratsioon. Üks-ühele seesama käitumine, nagu oli 40. aastal Tallinnas, ida pool pole mõtlemises vahepeal midagi muutunud.
Autor: Teet Kalmus
Viimati muudetud: 04/03/2022 16:13:45
Tagasi uudiste juurde