Triin Tammert. Foto: Meisi Volt

Triin Katariina Tammert (40) on Tallinnast pärit kirjanik, kes kolis viis aastat tagasi Võrru. Kodumaa kaguosa linna peab naine nii suureks pärliks, et kogu tema olemus lausa kiirgab rõõmust, kui ta Võrust räägib.

Teistele ja ehk osaliselt ka endale üllatusena tulnud otsus pealinnast nii kaugele kolida on end ära tasunud, sest Triin tunneb ennast siinkandis koduselt. Lausa nii koduselt, et tema raamatuid lugedes võiks arvata, et ta on põline võrukas, kes teab iga kiriku, kohviku ja kontserdipaiga salajast hingeelu.

Triin on kirjutamisega seotud olnud juba väga pikalt. Aastaid tagasi veel ajakirjanikuna leiba teeninud naine tundis juba siis, et ta südamesoov on hoopis raamatuid kirjutada. Nagu loovinimeste puhul ikka, settis see mõte enne pikalt Triinu peas, sest esimese otsustava ja julge sammuni läks veel omajagu aega.

Esimesed raamatud nägidki ilmavalgust ajal, mil Triin töötas veel ajakirjanikuna Postimehe laupäevalisas Arter. Juhuslikult pähe tulnud eksperimendi korras otsustas Triin proovida ja vaadata, kas ta saaks ainult kirjanikuna hakkama.

„8. märtsil aastal 2016 võtsin ma vastu otsuse, et prooviks niimoodi, et ma pühendan end ainult raamatute kirjutamisele, mida ma olen alati tahtnud üle kõige teha, ja vaatan, kaua ma niimoodi elus püsin. Kui ma alguses selle otsuse tegin, siis mul oli raha umbes paariks kuuks. Eks hirm oli muidugi, mis pärast seda saab, aga ikkagi otsustasin, et ma riskin ja proovin ning vaatan. Nüüd on sellest juba kuus aastat ja need on mu elu kõige õnnelikumad!“ muigab Triin.

Samal aastal ilmus Triinu sulest Igor Mangi elulooraamat, mis läks rahvale peale nagu soe sai. Samasse aega jääb Võrru kolimine, mis muutis ka elamiskulud soodsamaks. Nagu Triin ise mainib, siis eksperimendist saigi elustiil, sest ta on oma otsusega väga rahul.

„Ajakirjanik ma enam otseselt ei ole, aga vahel kirjutan arvamuslugusid küll, kui mingi teema on väga südamelähedane ja hinges kripeldab,“ sõnab Triin.

Looming
Triin Katariina Tammert on kirjutanud alates 2013. aastast kuus raamatut ja ideid leiab ta kõikjalt. Tema kõige uuem raamat on eelmisel aastal ilmunud „Võr(g)utamine“, kus tuleb juttu nii Võrust kui ka võrgutamisest. Esialgu pidigi lauljast peategelase Ingli seiklusest tulema imekaunis lugu Võru linnast, aga juba kirjutamise käigus tundis Triin, et sellest jääb siiski väheks. Nii panigi kirjanik ilukirjanduslikku teosesse lisaks armunelinurga ja suhtedraamad, mis kogu raamatu jooksul võtsid väga palju erinevaid pöördeid. Ka lähisuhtevägivald ja sellega elamine jäi raamatust läbi kumama.

„Ma tegelikult uskusin Võrru kolides, et ma enam ilukirjandust ei kirjuta. Aga mu peas hakkas iseenesest Ingli tegelaskuju ja lugu keerlema. Ma olen ka ajakirjandusest ja raamatutest saanud kirjutamiseks inspiratsiooni. Umbes „Võr(g)utamise“ alustamise ajal lugesin ma näiteks uudist Kerli Kõivust, kes ostis endale metsa oma väikese peidukoha ja osaliselt kolis sinna,“ räägib Triin, kuidas lood temani kohati mängleva kergusega jõuavad.

Ka Võru Katariina kirik on raamatus olulisel kohal ja siinkohal uurin kirjanikult kohe, et kas just selle tõttu on kodanikunimega Triin Tammert endale pseudonüümiks Katariina valinud. Uue keskmise nime juured ulatuvad siiski hoopis kaugemale. „Pseudonüüm Katariina tuli kõvasti varem, aga siin elus on vist kõik seotud,” selgitab kirjanik. „Nimi Triin tuleb tegelikult Katariinast ja ma pärast esimest raamatut mõtlesin, et võiksin enda kirjanikunimeks Katariina Tammert võtta, justkui võimsama versiooni Triinust. Aga lõpuks jäid siiski mõlemad. Muide, lapsepõlvesuved veetsin ma Muhu saarel ja seal on ka Katariina kirik, nagu ka Katariina Suure asutatud Võrus – müstilised kokkusattumused!“

Oma uuest kodukohast ehk Võru linnast inspiratsiooni saanud raamatut lugedes on paljud Triinu sõbrad mõelnud, et ka „Võr(g)utamine“ on naise enda eluloost ainest saanud. Üks pooltuttav oli lausa kirjanikult endalt uurinud, kas ta võiks ehk raamatus kirjeldatud Villa Olga välja üürida, ehkki Triin ise selle kauni majaga tegelikult kuidagi seotud pole.

Triin üritas küll kauni vana puitvilla omanikke üles leida, et maja kohta natuke rohkem teada saada, aga otsing ei kandnud vilja. „Ma ei saanud seda lugu Kuressaarde või kuhugi suvalisse Ladina-Ameerika linna ümber tõsta, sest Võru linn ise on minu raamatu vaata et kõige olulisem tegelane,“ selgitab ta.

Suhe Katariina kiriku ja Katariina alleega pidi alles jääma. Just Võru stiilis. Muide, Triinu algne mõte oli, et „Võr(g)utamine“ võiks pisut meenutada „Söö, palveta, armasta“ romaani ja inspireerida rohkem inimesi armsatesse väikelinnadesse kolima, aga lõpuks hiilisid raamatusse ka tumedamad toonid, näiteks tol ajal ajakirjanduses palju kajastatud lähisuhtevägivalla teema.

Oma esimeses raamatus „Lenda minuga“ on Triin pannud kokku armastusloo ja lennunduse. Viimane ei ole sugugi juhuslik valik, sest Triin oli kunagi aastaid Estonian Airi pardaajakirja In Time projektijuht. Küll aga lisab kirjanik kohe, et kuigi tema enda eluga võivad raamatutes mõned sarnased nüansid olla, on tegemist siiski ilukirjandusega. „Mul jäi see lennundus tõesti kuidagi nii südamesse. Ma küll aastal 2012 tulin Estonian Airist ära, aga kõik need lennunduslood jäid minuga kaasas käima. Ma pidin need lõpuks lihtsalt endast välja kirjutama ja põimisin sinna armastusloo ümber,“ meenutab ta.

Triin tunneb natuke kahetsust, et ta juba kahekümnesena raamatuid kirjutama ei hakanud, sest nooremana ja puhatamalt lehelt alustades oleks ehk mõnes mõttes lihtsam olnud. Samas usub ta ka, et kõik juhtub just siis, kui kõigile parim.

Küll aga oli Triin juba pärast esimest raamatut kindel, et soovib, et see ilmuks veel mõnes keele peale meie armsa emakeele. Ja nii lasi ta selle hispaania keelde tõlkida ning raamatut „Lenda minuga“ võib leida ka Hispaaniast. Protsess oli päris pikk ja keeruline, sest parimate tõlkijate otsing võttis omajagu aega. Inglise keel olnuks Triinu esimene valik, aga häid ilukirjanduse tõlkijaid, kes tõlgiksid eesti keelest inglise keelde, on vähe ja nad on ülikoormatud. Et hispaania keel on ka maailmas üks räägituimaid, siis lõpuks valiski kirjanik hoopis selle.

Ka on Triin kirjutanud koos Mart Kadastikuga raamatu „Paarismäng“, kus emb-kumb pool saab aimu teise mõttemaailmast. Ehk siis vanem mees noorema naise omast ja vastupidi. Arutelud olid mõnikord päris tulised, aga lõpuks said nad ühise raamatu kirjutamise käigus headeks sõpradeks.

„Ma kirjutan, sest ma ei saa teisiti, see on minu jaoks elamise ja olemise viis,“ nendib Triin, kes on ka 13. eluaastast peale päevikut pidanud.

Eesti väikelinnad ei ole depressiivsed
Triin on Võrus elanud üle viie aasta. Endine põline pealinlane on jätnud kiire elutempo, glamuuri ja ajaga võidu jooksmise kaugele seljataha. Mitte et Võrus glamuuri ei oleks, oh ei. Loomulikult on, aga see on teistsugune glamuur: palju rahulikum ja hingele kosutust pakkuvam kui Tallinnas.

Kirjaniku enda jaoks on Võru puhul nii imeline see, et kui kuhugi üritusele minna, siis on seal juba palju sõpru ees ootamas, sest tegemist on ühtse väikese kogukonnaga. Tallinnas ajakirjanikuna töötades sai Triin palju kutseid mitmesugustele üritustele, mis oli ka tore, aga praegu naudib ta rahulikumat elutempot väga.

Alguses tundus Triinu Tallinna sõpradele, et ta Võrru kolimine on ajutine tuju, ja sageli küsiti, millal Triin pealinna tagasi tuleb. Nüüdseks on enamik neist aru saanud, et nii vist jääbki, ning nad käivad meelsasti uuel võrukesel külas.

„Tallinnas on tore käia ja seal on kultuuri ning häid söögikohti rohkem, kuid viimasel ajal ma ei kannata pealinnas väga pikalt olla. Võru on nii omaks saanud – see rahulik eluolu ja looduse lähedus... Tallinnas on kogu aeg see tunne, et kuskile tuleb joosta ja midagi peaks saavutama. Ma ei mäleta, kas ma lugesin seda enne või pärast Võrru kolimist, et eriti naistel on vaja looduses olla. Ja ma nõustun selle mõttega väga,” mõtiskleb Triin.

Triin oli vaid veidi aega Võrus elanud, kui ta taipas, et Tallinna mineviku-tema oli hoopis neurootilisem ja vähem tasakaalukas, Tallinnas oli stressitase kõvasti kõrgem. „Võrus on minust üsna zen tegelane saanud,“ naerab Triin.

Tegelikult hindab naine väga ka teisi Eesti väikelinnu. Ta on alati valmis ümber lükkama pealinlaste iganenud müüti, et Eesti väikelinnad olla depressiivsed. „Ma armastan kohvikuid ja päris maale elama minejat minust ilmselt poleks, aga väikelinnad on just täpselt paraja suurusega ning pakuvad ülimõnusat elukeskkonda!” kinnitab võrulane.

Kui kirjutamisest vaba aega üle jääb
Öeldakse, et need inimesed, kes kirjutavad, on ka ise suured lugejad. Triinu puhul peab see arvamus kindlasti paika. Kuigi ta loeb kõike, meeldivad eriti talle armastusromaanid. Ilmselt just sellest inspireeritult on ka kirjaniku enda raamatud alati täis armastust, kirge ja ka draamat.

Ka meeldib Triinule väga pildistada, aga mitte suure kaameraga, vaid just nutitelefoni võimalusi kasutades. Lisaks on talle südamelähedane puitarhitektuur ning ta tegeleb ühele vanale majale uue elu andmisega. Samuti on Võrus elades hakanud Triinule meeldima aiandus. Teadmised selle kohta olid juba lapsepõlvesuvedest vanaemade juures kaasa saadud, aga Tallinnas ei olnud neid eriti kuskil rakendada.

Reisimine on samuti Triinu kirg. Eriti südamelähedased sihtkohad on romantikahingele just Lõuna-Prantsusmaa ja Hispaania. Meeldejäävaim reis oli aga aastake enne pandeemiat, kui Triin lendas üksi Kuubale. Seda meenutab kirjanik kui üht kinnisideed, mis temas lihtsalt ühel hetkel võimust võttis.

„Mul tuligi hullus peale, et mul on vaja nüüd kohe lennata Kuubale. Ja siis ma käisin üksinda Kuubal, mis oli päris pöörane ettevõtmine, aga nii lahe!” rõõmustab ta. „Järgmisel talvel läkski maailm juba lukku ja siis ma sain aru, et väga hea, et ma kuulasin oma sisetunnet ja läksin just siis, sest see reis pakkus nii palju elamusi ja mõtlemisainet, uusi sõpru leidsin sealt ka.”

Lõpetuseks mainib Triin, et ta kindlasti soovitab pealinlastel mõneks ajaks Tallinnast eemale kolida ja elu teise nurga alt vaadata, sest elu väikelinnas on idülliline. „See on mulle väga hästi mõjunud ja ma julgen seda teistelegi soovitada – lükkab väärtushinnangud paika ja elukvaliteedi üles!” kinnitab võrulanna.

 

Autor: JAANIKA ELIAS
Viimati muudetud: 28/03/2022 09:19:12