Sõjapõgenikud Võrus. Jana, tema tütred Arina ja Vladislava ning Oksana koos tütarde Sofia ja Angelinaga on pärit Kesk-Ukrainast Kropyvnytskyi linnast. Foto: Vidrik Võsoberg

Nädala alguse seisuga oli Eestisse jõudnud ligi 25 000 Ukraina sõjapõgenikku ja ennustatud on isegi 100 000 inimese saabumist. Sajad pagulastest püüavad loodetavasti ajutiselt uut elu sisse sättida Võru-, Põlva- ja Valgamaal. Omavalitsused saavad enda teatel seni põgenikele elamistingimuste pakkumisega hakkama, kuid kõhklevad, kas suuremast pagulaste tulvast jõud üle käib.

Räpina vallavalitsus on nädala alguse seisuga taganud kõik eluks vajaliku omavalitsuse pinnale paigutatud 13 ukrainlasele. Kõik nad on majutatud vallakeskusse. Räpina avalike suhete spetsialisti Meriliin Vahesaare sõnul selleks, et teenuste pakkumine oleks võimalikult mugav ja ühtne.

Enamik pagulasi valmistub Räpina vallas tööle asuma ning ootab oma dokumentide vormistamisega seonduvat. Noorim pagulane käib Räpina lasteaias Vikerkaar, veidi vanemad on alustanud koolitööd Räpina ühisgümnaasiumis.

Kas omavalitsusel on mingisugune ettekujutus, kui paljudele põgenikele ollakse maksimaalselt suutelised enam-vähem normaalseid elutingimusi tagama?

„Seda, kui palju võiks saabuda põgenikke, me keegi ei tea, see sõltub, kui kaua sõda Ukrainas kestab,” nentis Räpina valla esindaja, aga oli optimistlik: „Oleme keeruliste ülesannetega ikka hakkama saanud ja saame ka seekord. Meie inimesed on olnud abivalmid ja sõbralikud ning abivajajad kenasti vastu võtnud.”

Võru vallavanem Kalmer Puusepp ütles, et valda on nädala alguse seisuga saabunud 21 sõjapõgenikku. Üks pere on paigutatud valla korterisse, teised on leidnud elamispinna ise. Neli Ukraina noort jätkab hariduse omandamist Vastseliina gümnaasiumis.

Puusepa sõnul on keeruline öelda, kui paljusid põgenikke Võru vald aidata suudaks, sest püsiva elukoha pakkumise võimalusi omavalitsusel napib.

„Paar vaba korterit on Vastseliinas, kuid rahastaja tingimuseks (riiklike üürimajade projekt – toim) on töökoha olemasolu nimetatud piirkonnas,” nentis ta.

Linnas läheneb pagulaste arv sajale
Marianne Mett Võru linnavalitsusest teatas, et teisipäevase seisuga on linnavalitsusele teada 86 linnas majutuvat põgenikku, peaaegu eranditult naised ja lapsed. Kõik nad on majutunud kas siin juba varem töötanud sugulaste juures, nende tööandjate poolt leitud korterites või abivalmite linnaelanike pakutud elamispindadel. Pagulasabi kaudu ja otse linnavalitsusele on jõudnud kokku 25 elamispinda, millest kaheksa on linnavalitsus abivajajatele välja jaganud.

„Oleme väga tänulikud inimestele, kes on oma elupindadega abikäe ulatanud. Abipakkumised on jätkuvalt väga oodatud ja see on tõenäoliselt üks suurim koht, kus kohalikud saavad reaalselt põgenikke aidata. Pakkumisi ootame e-postile ukraina@voru.ee,” kutsus Mett võrulasi üles.

Võru linna esindaja märkis, et koostöös ettevõtjatega käib lisapindade loomine põgenike majutamiseks. Praegu kohandatakse Kreutzwaldi 55 hoone teist korrust (22‒25 kohta), Jussikese lasteaia teist korrust (neljale suuremale perele, kuni 20 inimest) ja lisaks on veel valmidus majutada Kreutzwaldi tänava spordihoones ca 22 põgenikku. Samuti kogutakse kokku mööblit, olmetehnikat jne.

„Lisaks teeme ettevalmistusi kiirkorras majutamiseks endise täiskasvanute gümnaasiumi hoonesse. Selleks soetame 150‒200 välivoodit ja muud kõige hädavajalikumat varustust,” kirjeldas Mett, kuidas linn püüab valmistuda suuremaks põgeniketulvaks. „Ajutiste pindade ettevalmistamise eest suur kummardus ettevõtjatele, kes on ulatanud abikäe ja oma initsiatiivikusega andnud protsessile hoogu. Seega on meil hiljemalt järgmise nädala lõpus täiendavaid majutuskohti kuni 70 inimesele ning koos välivoodite hankimisega lisaks veel kuni 200 ajutist kohta. Samuti on mitmed linna majutusettevõtted valmis lühiajaliselt sõjapõgenikke majutama.”

Võru linnavalitsuse teatel on Ukraina sõja algusest peale siin väga olulist rolli mänginud MTÜ Saagu Parem. Asutusest on kujunenud üks ukrainlaste kokkusaamise kohti, kust on võimalik eluks hädatarvilikku hankida ning ühtlasi omavahel suhelda ja lisainfot saada. Toiduga abistab Toidupank, abi saamist aitab koordineerida linnavalitsuse sotsiaaltööosakond.

Mett kirjeldas, et Võru linnavalitsuse infosaalis väljastatakse põgenikele Eesti isikukoode, ajutise kaitse (aastase elamisloa) saamiseks tuleb põgenikel pöörduda PPAsse. Linnavalitsuse infosaalis jagatakse ühtlasi esmast vajalikku teavet, aidatakse vajaduse korral broneerida aega PPA büroosse, selgitatakse linna saabunud põgenike esmased vajadused ning kogutakse infot nende abistamise paremaks korraldamiseks. Linnavalitsuses alustas tööd ka Ukraina sõjapõgenike koordinaator (Andy Karjus), kelle ülesanne on olla ühenduses ning nõustada Võru linnas olevaid põgenikke ja nende kohalikke aitajaid.

Linnavalitsuse andmetel on praegu Võru linnas ca 20 Ukrainast põgenenud põhikooliealist last ja ca 10 lasteaiaealist last. Linna kooli- ja lasteaiakoha saamiseks on seni esitatud üksikud avaldused.

Kanepi vallal puuduvad üüripinnad
Kanepi vallavanema Mikk Järve sõnul on valda saabunud paarkümmend Ukraina sõjapõgenikku. Enamik neist on sugulaste ja tuttavate juures ning tööandjate pakutavatel pindadel. Üksikud on majutatud heade inimeste pakutavatesse elukohtadesse.

Pagulaste n-ö integreerimine edeneb vaikselt: üks õpilane on sellest nädalast koolis ja üks laps lasteaias, mitmed siinviibijad on leidnud kohalike tööandjate juures töökoha.

Kas Kanepi vallal on mingisugune ettekujutus, kui paljudele põgenikele olete maksimaalselt suutelised enam-vähem normaalseid elutingimusi tagama?

„Omavalitsusel ei ole selliseid elupindasid, mida saaksime välja üürida,” nentis vallavanem. „Praegu on mõned korterid, mille kohandamisel saame rääkida normaalsetest tingimustest, kus saaks pikemaajaliselt viibida.”

Valga valla kommunikatsioonijuht Kuido Merits edastas, et teisipäevase seisuga oli vallas väljastatud 49 isikukoodi ning 30 sõja eest põgenevat inimest sotsiaalkindlustusameti poolt valda majutatud. 30 inimest elavad hostelis ning 49 inimest majutuvad tuttavate või lähedaste juures. Esimesed pered on üürinud endale sobiva elamispinna Valga vallas.

„Vajadused selgitame välja ja lahendame perekondade kaupa,” kirjeldas Merits pagulastega tegelemist. „Alustame esmavajalikust ning dokumentatsiooni korrastamisest. Lastele pakutakse kooli- või lasteaiakoht peale isikukoodi saamist. Esimesed lapsed on nüüdseks alustanud õpinguid Valga põhikoolis ja Valga Priimetsa koolis. Nooremad lapsed on asunud õppima Kasekese ja Walko lasteaias. Vald on abistanud perekondi sobivate elukohtade leidmise ning üürilepingutega.”

Valga vald on välja selgitanud esmased elamispinnad, mis oleksid sobilikud pikemaajaliseks elamiseks. Lisaks on kirja pandud informatsioon valmivate elamispindade kohta.

Põlval veel ruumi jagub
Põlva vallavalitsusele teadaolevalt on valda saabunud 30 peret: 30 täiskasvanut ja 29 last. Nad majutuvad siinsete tuttavate või pereliikmete tööandjate juures. Sotsiaalkindlustusametile on vald teada andnud 36 pere ehk kuni 100 põgeniku majutusvõimalusest, need kohad on veel täitmata.

„Selle nädala teisipäeval oli Ukraina lastel Põlva koolis juba esimene koolipäev, üks noormees osaleb gümnaasiumiõppes,” edastas valla avalike suhete spetsialist Annely Eesmaa. „Hetkel põgenikud veel ei tööta, kuid esimestel saabujatel läbirääkimised ja tutvumised võimalike töökohtadega juba käivad.”

Eesmaa märkis, et eluks hädavajalik on põgenikele praegustes peatumiskohtades tagatud, aga pikemas perspektiivis vajalike asjade või eluruumide leidmisega vald tegeleb. Paljud põgenikest on ootamas kodumaale naasmise võimalust ja ei ole veel valmis tegema pikaajalisi otsuseid.

„Valla poolt pakutav tähendab siiski väikest nn „ühiselamutuba“ ühele perele, kus tualett ja pesemisvõimalus on kõigile ühine. Kui normaalne elamistingimus tähendab omaette korterit, siis sellega jääme tõenäoliselt hätta, sest siinne üüriturg on pea olematu,” vastas Põlva valla esindaja küsimusele, kui paljudele põgenikele suudetaks pakkuda normaalseid elamistingimusi.

Rõuge ei kiirusta koolimaja müügiga
Rõuge vallavanem Britt Vahter andis pühapäeval sotsiaalmeedias kodanikele teada, et vald on välja selgitanud eraisikute majutuse ja tööpakkumised ning valla enda võimalused – valla omandis olevad tühjad korterid ja põgenike massmajutuseks sobilikud tühjad hooned (Krabi ja Misso kool). Massmajutus võetakse kasutusele siis, kui muid lahendusi enam ei ole.

Misso koolimaja eelised massmajutuse korral on lasteaiarühma olemasolu ja kohapealse toitlustuslahenduse võimalus. Miinuseks võib osutuda kaugus koolidest ja muudest teenustest. Kuigi Krabi koolimaja on planeeritud sel aastal maha müüa, siis hoone müügiga vald ei kiirusta.

Vahter informeeris, et valda on saabunud ligi 20 sõjapõgenikku, kes on valdavalt tulnud oma tuttavate või siin töötavate pereliikmete juurde.

„Lähinädalatel on valda saabumas veel sõjapõgenikke, sest ettevõtjad on teada andnud täiendavatest omal käel saabujatest, lisaks hakkab riik suunama põgenikke kõigisse omavalitsustesse,” märkis vallavanem. „Pikka plaani pole ei riigil ega omavalitsustel. Olukorrad ja info muutuvad iga päev ning kõigil tuleb olla paindlik.”

Rõuge abivallavanem Tõnu Niilo lisas LõunaLehele pagulaste integreerimise teemal, et sagedamini võtavad sõjapõgeniku tööle kogukonnas aktiivsemad tööandjad või juba varem Eestis olnud pereliikmete tööandjad. Vallapoolset koordineerimist seni vaja ei ole olnud.

„Näiteks üks ukrainlannast õpetaja on ise kandideerinud Ukraina kaugõppelahenduse valdkonda tööle,” rääkis Niilo. „Koolikohtade ja muu seesuguse puhul on esmane, et perekonnad, kel huvi Rõuge vallas sügisest kooliteed alustada, saaksid ka elukoha võimalikult kooli lähistele. Sama on seis lasteaedadega – esimene Ukraina laps näiteks Misso lasteaias juba ka käib. Võrumaa ettevõtjad on väga agarad toetama, vabatahtlike annetuste puhul peab aga sageli vaatama sisusse. Tundub, et mõnikord arvatakse, et annetuste kogumise punkt on nagu jäätmekeskus, kuhu „käib kah“ asju tuuakse.”

Kui paljudele põgenikele on Rõuge vald maksimaalselt suuteline enam-vähem normaalseid elutingimusi tagama?

„See on väga ohtlik mäng, mida väikese vallana mängida, sest Rõuge valla ressursid on piiratud,” sõnas abivallavanem Niilo. „Õnneks on üksjagu kohalikke entusiaste, kelle abiga veel umbes 20 perekonna majutamine ei oleks probleem. Enam-vähem normaalse elutingimuse mõiste on muidugi lai: esimese hooga võib see ju ka tähendada lihtsalt turvalist kohta, kus olla. Seal, kus elu ei ole pommitamise tõttu ohus, on ehk päris enam-vähem normaalne elutingimus. Sel juhul on ruumi veel.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 24/03/2022 10:21:45