Tuulutusasendisse või lahti jäetud aknad ja rõduuksed on pikanäpumeestele hea saak, isegi kui sissemurdmiseks tuleb ronida mööda rõdusid kolmandale korrusele.

Paar aastat tagasi oli ühes korterelamus kentsakas juhtum, kui elanik kuulis öötundidel terrassil veidrat sahinat ning avastas asja uurima minnes akna tagant kutsumata külalise. Varas proovis nimelt tuulutusasendisse jäetud klaasist rõduust kangiga lahti muukida. Naisterahvas pani tule põlema, mille peale pikanäpumees ehmus, mööda rõdu alla ronis ning ära jooksis.

Kuigi seekord läks õnneks ja varas sisse ei saanud, võttis naisterahvas järgmisel päeval ühendust turvafirmaga ja lasi oma kodule valvesüsteemi paigaldada.

„Alles paar nädalat käisid vargad päeval eramus, kui pere viibis teisel korrusel. Pikanäpumehed pakkisid esimesel korrusel asju kotti ja jooksid pererahva ehmatamise peale minema. Inimesed olid sellest sündmusest nii šokeeritud, et polnud nõus õhtul enne magama minema, kui valvesüsteem on peale pandud,” ütles G4Si standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala.

Aknast murti mõni aeg tagasi sisse ka ühte kahekorruselisse hoonesse. Korterisse äsja kolinud noorpaar avastas pärast nädalavahetusel maal käimist, et esimese korruse aken on lahti kangutatud ning korter pea tühjaks tehtud. Kuna korteris turvasüsteemi ei olnud ning juhtunut keegi ka pealt ei näinud, pääsesid vargad paraku puhaste kätega.

Materiaalne kahju on varguste juures vaid üks osa ja asjad saab enamasti uued osta, kuid emotsionaalse traumaga on lood keerulisemad. Viimase kümnendi jooksul on 77 000 eestlast pidanud koju saabudes avastama, et nende eluaset on käinud uudistamas kutsumata külaline. Suur osa ohvritest ütleb, et kõige hullem on seejuures emotsionaalne kahju ja turvatunde kadumine.

Politsei soovitab pimeduse saabudes tõmmata ette kardinad ning kodust lahkudes või magama minnes sulgeda aknad ja lukustada uksed. Kui kahtlustad, et keegi luusib su akna all kurjade kavatsustega, helista hädaabinumbril 112.

Kui sina või keegi sinu lähedastest on sissemurdmise üle elanud ja tekib tahtmine muret jagada, tasub võtta ühendust Ohvriabiga. Helistades ohvriabi kriisitelefonil 116 006, saab helistaja emotsionaalset tuge ja psühholoogilist esmaabi. Numbril 660 4500 saab registreeruda psühhosotsiaalseks nõustamiseks.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 14/04/2022 08:28:12