EKRE esimehe kõne erakonna kongressil

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond sai just 10-aastaseks. 2012. aastal võttis kongress vastu poliitilise avalduse, mis on ajatestile vastu pidanud. Tõstan esile mõned lõigud. Ütlesime järgmist:

„Puudub erakond, kes esindaks eesti rahvast, meie rahvuslikke huve ja traditsioonilisi püsiväärtusi. Klassikalises poliitikas mõistetav rahvuslik-konservatiivne tiib on tühi. Riigikogus ja valitsuses on esindatud parem- ja vasakliberaalsed, samuti sotsialistlikud ideed, mille kohaselt kodanik on vaid statistiline ühik või maksumaksja, parimal juhul teenuse tarbija. Ühiskond pole mitte kiivas paremale või vasakule, vaid ultraliberalismi.“

Tõepoolest, viimase kümne aastaga oleme me Eesti poliitika raskustelje täielikult ümber tõstnud. Oleme toonud poliitilistesse vaidlustesse ja valikutesse tagasi rahvuse, keele ja kultuuri teemad. Oleme muutnud kogu Eesti poliitikat selle kaudu, et sundinud kõiki teisi näitama positsioone küsimustes, mida enne maha vaikiti ja ühiselt vaikides rahva selja taga ära taheti teha.

Samuti ütlesime kümne aasta eest: „... rahvast koos tema kultuuriga kannab edasi terve ja tugev perekond ning jõukuse ja heaolu aluseks on kodumaine majandus.“

Võitlus tugeva, normaalse perekonna eest on aastatega muutunud üha tähtsamaks. Ja võitlus kodumaise majanduse eest, selle eest, et me suudaks ise toota oma energia ja oma toidu, pakkuda korraliku palgaga tööd nii linnades kui ka väikestes maakohtades on koroonakriisi ning sõjasanktsioonide taustal saanud isegi liberaalidele kõva hilinemisega selgeks. Meie teadsime seda kogu aeg ning tegutsesime selle nimel ka valitsuses olles.

Eesti seisab silmitsi väga tõsiste kriisidega, mis paneb proovile nii meie erakonna kui kogu rahva. Ja karm tõsiasi on see, et meie erakond on ainus ja parim lootus eesti rahva tuleviku tagamisel.

EKRE on alati seisnud jõukuse, majandusvabaduse, madalate maksude, vähese bürokraatia ja väikeettevõtluse eest. Me teame, et just see on parim viis tekitada ühiskonnas rohkem jõukust ja endaga hästi toime tulevaid inimesi. Just selle pärast oleme surunud läbi maksualandusi kütusele ja esitasime riigikogus menetlusse eelnõu gaasi, bensiini, diisli ja kütteõli aktsiiside viimiseks miinimumini, samuti nende kaupade käibemaksu alandamiseks. Olukorras, kus inflatsioon on 15 protsendiga tõusnud 26 aasta kõrgeimale tasemele, peab riik astuma jõulisi samme hinnatõusu maha surumiseks ning tarbimismaksude alandamine on siin kõige tõhusam lahendus.

Näeme, kuidas juba praegu on hinnatõusud hakanud järsult vähendama inimeste elatustaset. Juba eelmisel sügisel oli selge, et energiahindade tõus tekitab massilist vaesust. Nüüd on elektri- ja küttehindadele lisaks tõusnud ebanormaalsele tasemele ka kütused, toit ja kinnisvara. Pöörane hinnatõus ja sellega paralleelselt toimuv raha odavnemine on tekitanud Eestis elatustaseme languse, mis järjest süveneb.

Üks põhjus on siin kahtlemata suurriikide majandus- ja rahapoliitika, mida meie ei saa mõjutada, aga mis meid otseselt mõjutab. Koroonakriis ja Vene-vastased sanktsioonid võimendavad tarne- ja hinnaprobleeme veelgi. On arusaadav, et kõiki maailmamajanduse liikumisi ei kontrolli Eesti valitsus, osad hinnad ja poliitikavalikud lihtsalt ei ole meie teha. Mis ei ole arusaadav ega ka mitte aktsepteeritav, on see, kui Eesti valitsus ei tule oma inimestele ja ettevõtetele neis kriisides appi.

Meie teame, kuidas oma inimesi aidata. Vaja on alandada tarbimismakse, et suruda hindasid alla. Vaja on loobuda CO2 kauplemissüsteemi nimelisest räkitist ja kehtestada elektrile reguleeritud hind, et kodumajapidamised ja tootmisettevõtted saaks energiat odavalt. Vaja on jõuliselt ja kompromissitult pressida kütusemüüjate kartelli. Kui muud moodi ei saa, siis kehtestada sõja ajal ka kütustele riiklik hinnapiir. Kohe on vaja muuta planeeringuseadust, et oma kodu ehitamine toimuks kiiresti ja odavalt. Samas peab riik toetama noortel peredel veerandi ulatuses kodulaenu kustutamist iga lapse sünniga. Loomulikult peab riik tõstma pensioneid.

Meie erakond on ettevõtlust, eriti väikeettevõtlust toetav, sest see on majanduse selgroog. See on ka majandusmudel, kus võimalikult paljud inimesed on iseendaga toime tulevad ja vabad. Teiselt oleme me ainus erakond, kes on päriselt, sisuliselt seisnud töövõtjate eest, võideldes väsimatult vastu Eesti muutmisele odavtööjõul toimivaks pool-arengumaaks.

Riik, mille majandus toimib orjatööjõul, ei saa olla innovatiivne. Selles riigis ei saa kasvada tootlikkus ega reaalpalk. Ta ei ole konkurentsivõimeline välisturgudel. Ja sellises riigis muutub pensionite maksmine üha keerulisemaks, sest madala tootlikkuse, väikeste palkadega ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimetu majandus ei tekita iial piisavat maksutulu, et pidada üleval kvaliteetseid avalikke teenuseid. Aus ja tasakaalus tööturg, milles ettevõtjad ja töövõtjad mõlemad tunnevad, et nende pikaajaline majanduslik heaolu on vastastikkuse kasuga tagatud, on sidusa ja tasakaalus ühiskonna nurgakivi.

Massiline odavtööjõu sissevool seab löögi alla meie enda inimesed. Juba praegu on Eestis 45 000 töötut. Vähem kui kuu ajaga on tööturule lisandunud kümned tuhanded uued tööotsijad, kellel ei ole eesti keele oskust, kes on nõus töötama miinimumpalga eest ja lepivad hoopis kehvemate töötingimustega kui eesti töötajad. Me näeme juba praegu, kuidas paljud tööandjad vallandavad või koondavad oma seniseid töötajaid, et võtta asemele oluliselt väiksema palganõudega ukrainlasi. See on küüniline, julm ja alatu nii meie inimeste suhtes kui ka loomulikult ka nende inimeste suhtes, kes on just põgenenud pommirahe, tapmiste ja vägistamiste eest.

Oleme kategooriliselt vastu välismaalt Eestisse saabuvale odavtööjõule, selle asemel tuleb Eesti majandust suunata kõrge tootlikkuse, kõrgete palkade, kõrge ekspordivõimekuse ja kõrge maksutulu rajale. Just siin peitub meie jõukuse võti.

Kui jätkuvad praegused immigratsiooni- ja sündimustrendid, jääme vähemusrahvaks omaenda kodumaal käegakatsutavas tulevikus.

Ukraina sõda näitab, et meie erakonnal on kogu aeg õigus olnud, kui oleme pidanud Venemaad meile ohuks ja nõudnud riigikaitse tugevdamist ning viienda kolonni neutraliseerimist. Ukraina võitleb praegu kõigi nende riikide vabaduse eest, kes on Putinil järgmisena nimekirjas. Meil ei ole mingeid illusioone Venemaa olemuse suhtes. Näeme seda praegu Butšas. Praegu on just õige aeg tunda õiglast raevu ülekohtu ja julmuse vastu. Praegu ei tule nõuda mitte rahu, vaid loomastunud vaenlase purustamist. Palvetame võidu eest, mitte rahu eest.

Kahjuks ei ole Butša ja nii paljude teiste Ukraina linnade või külade õudused midagi uut. Igal eesti perekonnal on rääkida samasuguseid lugusid. See on seesama Vene armee, kes 1941. aastal Eestist taandudes oma hävituspataljonidega tappis, vägistas, rüüstas. See on võigas ja verd tarretama panev, paraku mitte üllatav. See ongi meie põlisvaenlane.

Ukraina sõja taustal ei saa, ei tohi enam valetada endale, et kõik siin olevad mitte-eestlased on Eestile lojaalsed. Suur hulk muidugi on. Me oleme nad omaks võtnud, sest nemad on omaks võtnud Eesti. Paraku näeme enda kõrval ja enda keskel ka inimesi, kes kiidavad avalikult Venemaa sissetungi Ukrainasse, vehivad Georgi lintide ja Z-tähtedega. Taoliste inimeste tegevusele ei ole õigustust, need inimesed ei pea saama elada edasi Eestis.

Nagu näete, meie tööpõld on lai. Nii elukalliduse plahvatusliku kasvuga toime tulemisel, riigi julgeoleku eest seismisel, Eesti rahvusriigi kaitsmisel kui ühiskonna vabana hoidmisel pole Eestis kellegi teise peale võimalik loota, peale meie erakonna. Teeme seda tööd oma kalli Eesti heaks siis ühiselt ja teeme seda rõõmuga.

 

Autor: MARTIN HELME, EKRE esimees
Viimati muudetud: 19/04/2022 08:06:08