Transpordiamet soovitab sõidukijuhtidel, kes liiklevad peamiselt linnades või suurtel maanteedel, rehvivahetusega mitte liigselt venitada. Siiski tasub meenutada, et naastrehvide kasutamine on talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral lubatud kuni 30. aprillini. Rehvide vahetamine on aga mõistlik võimalusel jätta professionaalide tööks.

Ilmaprognoos näitab, et mitmes Eesti paigas esineb aprilli alguses öö- ja hommikutundidel külmakraade, mis muudavad teed libedaks. Sestap tasub juhtidel, kel tuleb sõita pikki vahemaid erinevat liiki teedel, sageli varahommikul või hilistel öötundidel, rehvivahetusega veel pisut oodata.

Enne rehvivahetust soovitab transpordiamet kontrollida suverehvide mustrisügavust, mis peab olema vähemalt 1,6 millimeetrit. Samas tasuks kaaluda suvehooaja alguses uute rehvide soetamist, kui jääksügavus on vähem kui 2 millimeetrit. Vastasel juhul ei pruugi rehvid talveperioodi alguseni vastu pidada.

Samuti tuleb uued rehvid soetada, kui varasemalt kasutatud rehvidel on tekkinud praod, lõhed või muhud.

Selleks, et suveperioodil kasutatavad rehvid võimalikult hästi säiliksid, on oluline õige rehvirõhu kasutamine. „Optimaalne rehvirõhk tagab rehvide töökindluse ja ühtlase kulumise. Liiga väike rehvirõhk kiirendab rehvide kulumist, samas liiga kõrge rehvirõhk vähendab pidamisomadusi ja kiirendab rehvi veerepinna keskmise osa kulumist,“ kommenteeris transpordiameti sõidukite tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra.

Eestis on palju sõidukeid, mida kasutatakse ainult suvisel perioodil ja talviti on need täielikult seisnud. Sellisel juhul tuleks enne teekonna alustamist sõidukit põhjalikult kontrollida.

„Seisnud sõidukil tuleb kontrollida üle aku ja seda vajadusel laadida. Samuti tasub testida pidurite toimimist, mis pikalt seistes võivad kinni jääda, seda nii sõidu- kui ka käsipiduri puhul,“ lisas Vahtra.

Rehvivahetus jäägu spetsialistide tööks
Rehvid on auto ainus kokkupuutepunkt teega ning nende seisukord määrab otseselt nii sõiduki juhitavuse kui turvalisuse. Iga väiksemgi viga, olgu see tasakaalustamatus, ebatasane kulumine või vale paigaldus, võib kõrge kiiruse juures sõidutunnetust oluliselt halvendada. Näiteks maanteel 100 km/h sõites teeb üks ratas ligi 900 pööret minutis, mis tähendab, et iga pisemgi probleem võib kujutada tõsist ohtu.

Kulunud rehvid ei anna endast märku ainult visuaalselt. Inchcape Motors Estonia premiumbrändide järelteeninduse juht Laur Langeproon selgitas, et lisaks silmnähtavatele muutustele mõjutavad kulunud rehvid suuresti ka sõidutunnetust. Suurematel kiirustel võib auto hakata kurvides ujuma, pidurdamisel aeglasemalt reageerida ja kindlustunne väheneda. „Kuigi talverehvide seaduslik miinimumnõue on 3 mm, hakkab nende pidamine tegelikkuses märgatavalt vähenema juba 4 mm lähedal. Sama kehtib suverehvide puhul, mille lubatud miinimum on 1,6 mm, kuid tegelik ohutuse piir on pigem 3 mm,” tõdes ta.

Kuigi paljud autojuhid vahetavad rehve ise, peab Langeproon seda riskantseks. „Rehvid tagavad otseselt autojuhi ja kaasliiklejate turvalisuse, mistõttu on oluline neid korrektselt hinnata. See ei ole koht improviseerimiseks,“ rõhutas ta. Rehvide hindamisel tuleb silmas pidada nii rehvide vanust, ebaühtlast kulumist kui võimalikke pragusid ja deformatsioone – ka väikesed ning peaaegu nähtamatud defektid rehvidel võivad muuta sõidu ohtlikuks.

Seetõttu võib professionaalne rehvivahetus pakkuda autojuhile olulist lisakindlust. Teenuse käigus ei piirdu spetsialistid üldjuhul ainult rataste vahetamisega, vaid kontrollitakse ka veermiku seisukorda ning leitakse sageli probleemid, mis muidu jääksid märkamata. See annab juhile kindluse, et auto on päriselt sõidukorras, mitte ainult näiliselt sõiduks valmis.

„Rehvivahetus tuleks alati usaldada spetsialistidele – see on investeering ohutusse, mille pealt ei tasu kokku hoida. Lisaks oskavad spetsialistid vajadusel soovitada ka uusi rehve, võttes arvesse nii aerodünaamilisust kui materjali, mis mõjutavad omakorda nii pidamist, rehvimüra taset, kütusekulu kui pidurdusteekonna pikkust,“ lisas Langeproon.

Kevadel kerkib tihti ka küsimus, kus talverehve uue hooaja alguseni hoiustada. Kodune hoiustamine võib tunduda mugav, kuid sellega kaasnevad mitmed probleemid, sh ruumipuudus, määrdumine ja ebasobivad tingimused. Langeprooni sõnul mõjutavad rehvide eluiga otseselt temperatuur, niiskus ja valgus, mistõttu võib vale hoiustamine teha ühe hooajaga rohkem kahju kui tuhanded kilomeetrid sõitu. Seetõttu soovitab ta kaaluda rehvihotelli teenust, kus rehve hoitakse kontrollitud tingimustes, tagades, et need on järgmiseks hooajaks valmis ega kaota omadusi enneaegselt.

„Mitmed esindused pakuvad rehvide vahetamist ja hoiustamist kompleksteenusena – nii saab olla kindel, et auto on turvaline ning rehvid õigesti hoitud ja kasutusvalmis ka uuel hooajal,” selgitas Langeproon. Ta lisas, et kuna rehvid on üks väheseid autoosi, mis otseselt määravad, kas juht suudab ohuolukorras peatuda, ei ole rehvivahetus koht juhusele lootmiseks, vaid teadlike otsuste tegemiseks.

Keskkonnaagentuuri prognoosi kohaselt on aprillikuu esimene pool niiske ja jahe, kohati võib sadada lörtsi ning öösiti võib termomeetril näha kuni viit külmakraadi. See tähendab, et hommikutundidel võivad nii maanteed kui linnatänavad olla suverehvide jaoks liialt libedad.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 09/04/2026 08:36:34