Küsitlus

Kui hästi tunned Eesti linnuliike?

Kevadtormiks formeeriti üle 3000 reservväelase ja kaitseliitlase

Foto: kaitsevägi

16. ja 17. mail kogunesid formeerimispunktidesse Kaitseliidu Tartu, Sakala, Põlva, Valgamaa ja Võrumaa kaitseliitlased ja maakaitse reservväelased. Kevadtormil osaleva Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna üksustesse formeeriti õppuse põhilahinguteks üle 3000 võitleja. 

„Kevadtormile formeeritavast Põlva sõjaaja maleva isikkoosseisust lõviosa on kergejalaväerühma reservväelased ehk teada-tuntud ussisõdalased, kes moodustavad maleva manööverüksused,“ ütles Põlva maleva pealik major Tarvo Planken. „Maleva põhiülesandeks on diviisi lahinguplaanis kriitilist tähtsust omavate kaudtuleüksuste julgestamine ning eesliinil võitlevate üksuste logistika- ja manöövrivabaduse tagamine. Meie reservväelased on enamuses parimas keskeas mehed ja naised ning nende motivatsioon oma kodukandi kaitsesse panustada on märkimisväärselt tugev.“

Õppusel keskenduvad Kaitseliidu üksused territoriaalsete juhtimisgruppide ja kontroll-läbilaskepunktide tegevusele, tsiviilsektori logistika kaasamisele, ajutiste laskepaikade kasutamisele formeerimisjärgses väljaõppes ning koostööle diviisi ning liitlasüksustega. Ühtlasi harjutavad Kaitseliit ning Politsei- ja Piirivalveamet ka ühist tegevust sisejulgeoleku ning avaliku korra tagamisel, korraldades 18.–19. mail Valgas, Tõrvas, Otepääl ja Võrus ühispatrulle. Harjutuse käigus ei piirata tsiviilelanike liikumist. Ühe peamise hinnatava üksusena on Lõuna maakaitseringkonna eesmärk Kevadtormil harjutada õppivate üksuste lahinguvalmiduse saavutamist ja lahinguülesannete täitmist eesmärgiga testida maakaitse mudelit. 

Põlva maleva reservväelane nooremleitnant Arno Lehtsaar ootab tegusat Kevadtormi, kus ta saaks arendada enda oskusi sõjaaja ülesannete täitmisel. „Tean, et minu kohus on anda enda panus. Eesti kaitsmine tähendab seda, et iga ajateenistuse läbinu peab täitma seda rolli, mis talle on määratud. Püüan enda poolt anda parima, et seda teha.“ 

Kevadtorm 2026 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist ning tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui ka liitlas- ja partnerriikide sõdurid. Esimene õppus Kevadtorm korraldati 2003. aastal ning tegu on järjekorras 20. Kevadtormi nime kandva õppusega. Aastatel 2015, 2018, 2022 ja 2025 toimus õppuse Kevadtorm asemel õppus Siil.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 18/05/2026 08:05:49

Lisa kommentaar