Artiklis kirjeldatud kahe auto kokkupõrge Võru kesklinnas jäi kevadel LõunaLehe kaamerasilma ette. Foto Ülle Harju

Enamikul inimestest on ettekujutus, et kui kõksad kogemata autoga teist autot, siis maksad ainult oma auto remondi eest, teise auto kordategemise kulu katab liikluskindlustus. Aga oh üllatust – lisaks võib pea igaüks nõuda liiklusõnnetuse põhjustajalt ka asendusauto kinnimaksmist ja arve võib olla kopsakas.

„Sõitsin varahommikul tööle, tegin kõrvalteelt peateele vasakpööret, vastu oli väga ere päike,” kirjeldas Marju kevadist õnnetust Võru kesklinnas Vabaduse ja Lembitu tänava nurgal. See on linna üks ohtlikemaid ristmikke. „Kui tahad näha, kas vasakult poolt mõni auto tuleb, pead vähemalt kolm meetrit „Anna teed!” märgist edasi sõitma,” selgitas Marju. „Kui „hiilisin” autoga edasi, oligi plõksti! teine auto vasakus küljes – tuli peateelt ja tegi ka vasakpööret.”
Marju rääkis, et oli šokis ja tunnistas end ka kohe süüdi, sest ta tuli ju kõrvalteelt. Kuigi teda hakkas hiljem painama asjaolu, et teine auto sai mõlgi juhipoolse külje tagaossa. Kui Marju oleks talle lihtsalt ette sõitnud, oleks kõksu saanud auto esiots ...
„Kaks päeva hiljem helistas teine pool ja ütles, et võtab rendiauto, mis maksab 28 eurot päev. Kas maksan selle kinni vabatahtlikult või ta annab asjale ametliku käigu,” rääkis Marju. „Vuristas mulle ette, et on töötu ja elab metsa sees, haige laps elab koos isaga teises maakohas ning emal on vaja käia iga päev lapse juures.”
Kui seni oli Marju arvanud, et teda kaitseb liikluskindlustus, siis sellise jutu peale hakkas ta asja uurima. „Helistasin kahjukäsitlejad läbi ja mulle öeldi, et on mõned erijuhud,” rääkis Marju. „Kui näiteks oleksin kõksu pannud taksojuhiga, kellele on takso leib, siis tõesti peaksin leidma talle asendusauto või maksma päevaraha. Kui ema elab metsa sees koos haige lapsega, peab käima linnas arstlikus kontrollis ja keegi lähedane ei saa teda sõidutada, siis on sama lugu.”
Kuna Marju sai aru, et sõidukulu hüvitamist saab nõuda vaid erijuhul erivajadusel, siis kulutas ta palju aega uurimiseks, kas laps ikka vajab igapäevast ema külaskäiku just rendiautoga. Ta ei teadnud, et see on tühi töö ...

Võttis Võru ühe kalleima rendiauto
Et Marjul endal on suur pere ja iga sent arvel, tundus talle 28 eurot rendiauto ööpäeva eest röögatult kallis hind. „Mitu korda soodsam oleks mul endal olnud teda iga päev sõidutada,” märkis ta. „Pakkusin talle seda lahendust ja käisin kohe nõu küsimas ka valla sotsiaalosakonnas, et kui töötul emal on vaja lapsega kokku saada, kas vald aitaks. Vallas öeldi, et las ema tuleb sinna ja teeb avalduse – sotsiaaltöötaja saaks teda sõidutada tööajal, mina näiteks tagasi koju pärast tööaega. Lisaks käivad ju veel bussid ka.”
Marju kaebas, et teine naine valla sotsiaalosakonda ei läinud ja käratas vastava küsimuse peale telefoni: „Arvasin kohe, et pean asjale ametliku käigu andma!”
„Mul käis sees selline krõks läbi, et siin pole tegu siira sooviga abi saada,” ohkas Marju.
Suve hakul sai ta kirja, et 28 päevaks võetud rendiauto läks kokku maksma 630 eurot – makstagu välja. Kirjale oli alla kirjutanud juba jurist. „Mina soovisin teada, mille alusel nii palju,” rääkis Marju, keda häiris lisaks see, et autorendifirma oli tšekile peale kirjutanud „makstud sularahas”.
Ta tegi päringud teistesse autorendifirmadesse ja sai märgatavalt soodsamad pakkumised. „Kes pakkus 15, kes 11 eurot, kõige soodsam oli 60 eurot nädal ehk 8.57 eurot ööpäev,” ütles Marju. Kannatanule edasi saadetud hinnapakkumistele sai Marju vastuseks aga hoopis kohtukutse.

Tasuta jurist „tõmbas tooli alt ära”
Marju otsis abi rahvakeeles „tasuta juristi” käest ehk kodulehe juristaitab.ee kaudu, teenuse reklaam kõlab nii: „Eesti Õigusbüroo OÜ koostöös Justiitsministeeriumiga pakub Eestis elavatele inimestele tasuta ja soodustingimustel õigusabi.”
Kaks tundi tasuta õigusabi sai aga läbi nagu niuhti. Järgmised kolm tundi sai veel soodushinnaga (20 eurot tund), pikem nõustamine läheb maksma juba 40 eurot tund.
„Tegin ise ära põhjaliku töö, et õigusabile vähem kulutada,” märkis Marju. „Jurist pani paragrahvid juurde ja vormistas vastuse ära.”
Juristilt sai ta ka innustust, et tuleks ikka kohtus oma õiguste eest võidelda, et tema käest nõutakse raha alusetult. „Ütles, et see on väga lihtne asi, alustades sellest, et kannatanu oleks pidanud kõigepealt pöörduma minu kui süüdlase poole – mis variandid mul on pakkuda,” seletas Marju. „Võib-olla oleks mul olnud kaks autot veel – võta ja sõida niikaua! Aga ta ei pöördunud ju, esimene pöördumine oli, et kas maksad rendiauto välja vabatahtlikult või kohtu kaudu!”
Pühapäeval enne kohtuistungit tabas Marjut tasuta juristi poolt aga esimene külm dušš. „Seadsin materjali kokku ja kirjutasin juristile, et kas tal on ikka meeles, et kolmapäeval läheme kohtusse,” seletas Marju. Vastuseks kirjutas jurist, et kohtusse ta küll ei tule, selleks puudub tal esindusõigus.
„Võtsin esmaspäeval juristaitab.ee-ga ühendust, et kas nad leiaksid mulle teise juristi, kes kohtusse tuleks,” seletas šokeeritud Marju. Jurist leiti, kuid talle ei sobinud kohtuistungi aeg. „Kuulas mu ära ja lohutas, et küll ma kohtus ka üksinda hakkama saan – teema on ju endal nii selge! Selle pooletunnise telefonikõne eest sain pärast ka arve 20 eurot.”

Kohus valmistas pettumuse
„Kohtunik ei arvestanud üldse nende asjadega, mis ma kirja olin pannud,” ohkas Marju. „Miks teine pool ei pidanud tõestama, kas ta tegelikult ka lapse juures käis, ega üldse mitte mingit dokumenti esitama peale autorendifirma arve?!”
Marju nördimuseks ei hakanud kohus üldse vaagima, kas rendiauto puhul on tegu erivajadusega, vaid küsis: „Kas hageja on nõus kompromissiga 350 eurot?” Oma esindaja soovitusel ta oligi. Marju aga oli enda sõnul täiesti šokeeritud ja küsis, kas ta võib samale küsimusele hiljem vastata.
Selleks loa saanud, kirjutas ta oma juristile ja küsis nõu. „Kaks päeva pärast vastamise tähtaega ta vastas, et „kompromiss on parem variant kui 650 pluss riigilõiv ja kohtukulud, aga kui tunnete, et teie õiglustunnet on väga riivatud, siis ei tasu nõus olla”. Pidin ise nõutud kuupäevaks mingi vastuse kokku panema, selle kaks päeva hilinenud vastuse eest maksin ma 40 eurot,” nentis Marju.
Ta tegi oma pakkumise kõige odavama rendiauto hinna järgi, aga sellega polnud teine pool nõus. Kuna kohtuistung oli Marjule „löök allapoole vööd” ja teda hirmutas mõte, kui palju tuleb veel siis raha välja käia, kui ta kohtus kaotab, otsustas Marju pakutud kompromissi vastu võtta.

Rahanõudja: polnud muud võimalust!
Marju käest rendiauto kulu välja nõudnud naine selgitas, et küsis Marjult esialgu sarnast summat, mille viimane nüüd kohtukompromissi tulemusel maksab. „Tegime seega selle kadalipu läbi täiesti mõttetult,” nentis ta. Odavamat rendiautot ta enda väitel ei saanud: „Olen töötu ja mitte ükski rendifirma ei anna ilma tagatisrahata autot ega luba maksta pärast auto kasutamist. Ainus, kes võimaluse pakkus, oli firma, kelle käest auto võtsin.”
Teistest pakutud lahendustest keeldumist põhjendas naine sellega, et kellelgi pole võimalik sõita temaga lapse juurde õppima vajalikul ajal ega oodata värava taga kaks-kolm tundi, et ema siis koju tagasi sõidutada. Nimetatud kohustus on tal pärast lahkuminekut lapse isaga kokku lepitud.
Valla käest toetuse küsimise protseduur oleks ema väitel võtnud kaua aega ja kui vald isegi oleks otsustanud tema sõite kompenseerida, siis tagantjärele.

Seadusesätted, mille alusel on õigus liiklusõnnetuse süüdlaselt rendiauto kulu välja nõuda

VÕS § 1043. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

VÕS § 1045. Kahju tekitamise õigusvastasus
(1) Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati:
5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega;
6) isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega.

VÕS § 128. Hüvitatava kahju liigid
(1) Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.
(2) Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
(3) Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Miks liikluskindlustus ei kata kõiki liiklusõnnetuse süüdlase tekitatud kahjusid?

Gjensidige sõidukite kindlustuse tootejuht Marko Privoi:

Paraku ei ole asendusauto liikluskindlustuse seaduse alt hüvitatav kahju. Kannatanul on siiski õigus küsida kahju põhjustajalt õigustatud transpordikulude hüvitamist, kui ta ei saa oma sõidukit remondi perioodil kasutada. Kõik on esmalt poolte läbirääkimiste teema, aga kui põhjustaja ei ole nõus seda kulu hüvitama, siis on kannatanul õigus tsiviilkohtusse pöörduda ja seal mõistetakse kindlasti välja põhjendatud rendisõiduki kulud.
Näiteks, kui kannatanu sõitis Toyota Aurisega, siis on tal õigus küsida analoogse rendisõiduki kulusid perioodiks, kui ta oma sõidukit ei saa kasutada. Kui ta soovib rentida remondi ajaks endale näiteks Toyota Land Cruiserit (mis on palju suurem sõiduk), siis see on võimalik, aga kannatanul ei ole õigust küsida kogu selle rendisõiduki maksumust põhjustaja käest.
Kui aga kannatanul on sõidukikindlustuse poliis ehk kasko, siis küsitakse asendusautot enda kindlustusseltsist, mitte ei nõuta süüdlaselt.

Vastab Eesti Õigusbüroo kommunikatsioonijuht Rain Porss:

Kas põhimõtteliselt saaks rendiauto kulu nõuda välja iga liiklusõnnetuses kannatada saanud auto omanik, kes suudab põhjendada, et tal on vaja autoga sõita, näiteks maalt linna tööle käia?

Jah, see on nii. Tegemist on lepinguvälise vastutuse valdkonda kuuluva temaatikaga ning sellesarnast kohtupraktikat on ka. Ennekõike muidugi kasutatakse sellist nõuet majandus- ja kutsetegevuses (õppesõiduauto, takso) jne, kuid nii, nagu VÕS sätestab eelkõige.

Miks juristaitab.ee jurist ei hoiatanud, et seaduste järgi võib Marju olla kohustatud korvama rendiauto kulu?
Jurist ei ole kohtunik, kes võib ja saab ennustada hagimenetluses (kohtumenetluses) võimalikku lahendit. Jurist ei saanud kindlasti anda ühest kinnitust selle kohta kas hagiavalduses on põhjendatud alusetu rendikulu nõue või mitte.
Kindlasti saab olla tööversiooniks ka see, et nõue on alusetu. Klienti konsulteerinud jurist on jätkuvalt seisukohal, et hagiavalduses esitatud väidete põhjal ei saa sugugi kindel olla, et kohus oleks hagis esitatud nõude rahuldanud.

Miks juristaitab.ee jurist ei andnud nõu juhuks, kui kohus pakub kompromissi?
Ei vasta tõele, et jurist ei rääkinud kliendile võimalikest lahenditest kohtu poolt. Jurist selgitas kliendile ka kompromissi pakkumise võimalust ning seda mis see endaga kaasa toob. Kompromissettepaneku vastuvõtmine oli kliendi valik. Seega ei teinud kohus otsust tõendite pinnalt, vaid sõlmis poolte vahel poolte kokkulepitud kompromissi.

Miks Marjule kohe ei öeldud, et tema jurist kohtusse ei tule? 

Klient oli sellest algusest peale teadlik, meie jurist selgitas seda talle kohe alguses. Ta valis telefoninõustamise (meil on kolm nõustamise liiki: veebinõustamine, telefoni teel nõustamine ning juristiga kohtumisega nõustamine, mingeid hinna erinevusi siin ei ole).
Jurist nõustas klienti ning koostas (kuigi vastuseks oli jäänud väga vähe aega) haginõudele vastuse kliendi nimel. Jurist selgitas kliendile ka kohtuistungi korda ning sedagi, et juhul kui klient tunneb istungil ennast ebakindlalt, siis on võimalus teha kohtule taotlus edasi liikuda kirjalikus menetluses ning sellisel juhul on võimalik koostada pädeva juristi poolt kirjalikud vastused kohtule.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 01/11/2018 09:43:26