Bercman Technologies'i paigaldatud nutikas ülekäigurada Tartus. Foto: Tartu LV

„Maadevahetus oli alles algus ja kui keegi arvas, et see on võimuliidu eetiline madalpunkt, siis arvaku uuesti – panna eelarvesse kiirustades 90 000 eurot väga selge huvide konflikti olukorras on hoopis uus tase,” teatas hiljuti võidukalt Põlva vallavolikogu sõnakaim opositsiooni esindaja Igor Taro.

Taro on sotsiaalmeedias oma Tuleviku Põlvamaa lehel harjunud valgustama oma nurga alt Põlva vallavolikogus toimuvat. Endise ajakirjanikuna nimetab ta neid kaunis avalikke ülevaateid „volikogu salaprotokollideks”. Jaanuari lõpus toimunud volikogu istungi järel leidis opositsionäär (ise ütleb mees, et on „koalitsioonis rahvaga”), et volikogu liige Kuldar Leis (RE) on sattunud huvide konflikti, sest püüab 90 000 eurot maksuraha suunata iseendaga seotud ettevõtmisele.

Tegu oli Põlva vallavolikogu ühe olulisima istungiga: arutati valla aastaeelarve vastuvõtmist. Selle punkti arutelus selgus muu hulgas, et majanduskomisjon oli nõustunud vallavalitsuse ettepanekuga lisada investeeringutesse ka projekt „Tark tänav” (Põlva linna Kesk ja Jaama tänav).

Taro küsis enda sõnul vallavalitsuse finantsosakonna juhatajalt Märt Eskorilt, kas keegi majanduskomisjonis olnud volikogu liikmetest teatas arutelul huvide konfliktist ja enda taandamisest seoses sellega. Eskor sõnas, et ei mäleta midagi sellist juhtunud olevat.

Kas Leisiga seotud firmal on tehnoloogiamonopol?
Igor Taro võttis seejärel sõna ja esitas mõningaid fakte. Ta märkis, et Delfi andmetel on AS Bercman Technologies (BT) idufirma, mis on loonud kogu maailmas ainulaadse nutika ülekäiguraja tehnoloogia. Ettevõte, mida inforegister hindab kui riskantset, on paigaldanud projekti raames Tartusse mitu nutikat ülekäigurada. Ettevõtte tegevjuht kuulub Reformierakonda, selle nõukogusse kuulub Kuldar Leis, kes on ka Põlva vallavolikogu liige. Firma müügijuht on Kuldar Leisi poeg Hans Leis.

„Ütlesin Kuldarile nende faktide valguses otse, et ettevõtlust ja nutikaid lahendusi võib ja peab loomulikult toetama, kuid tehku seda ettevõtte esindajana, mitte avaliku raha jagajana volikogu liikme rollis,” teatas Taro.

„... Tartu linna pressiteade igal juhul nimetas „nutikate ülekäiguradade” paigaldajana just neid,” teatas opositsionäär. „Ja nagu varasematest kajastustest võis järeldada, siis nemad ongi Eestis ainsana selle tehnoloogia arendajad ja tootjad. Seega tuleb sarnase suunitlusega projekti hanke võitjal antud tehnoloogia kasutamiseks pöörduda just selle ettevõtte poole, isegi kui nad ise hanget ei võida.”

Teisisõnu: Taro leidis, et BT-l on Eestis nutikate ülekäiguradade monopol ja Põlvasse „tarka tänavat” rajades peaks paratamatult kasutama Leisiga seotud ettevõtte teenuseid.

„... ütlesin seda, et nende andmete valguses pole kohalviibivatel volikogu liikmetel võimalik öelda, et nad ei teadnud eelarve üle hääletades selle 90 000 euro eelarvesse paigutamise asjaolusid. Faktid on nende ees ja nende valguses tuleks eelarve teine lugemine katkestada, et eemaldada sealt kahtlused võimalikus korruptiivses teos,” kirjeldas vallavolinik.

Vallaeelarve võeti siiski 15 poolthäälega 23st vastu.

„Jätkub valede ja oletuste levitamine,” teatas Taro postituse kommentaarides volikogu koalitsiooni eestkõnelejaks ja kaitsjaks kujunenud Andres Vijar (RE). „Eelarvesse lisati targa tänava rida, mis mitte kuidagi ei saa tähendada, et selle pealt saab keegi volikogu liige isiklikku kasu. Esiteks tuleb riigi osa rahastusest EASilt taotleda, siis teha selle teostamiseks avalik riigihange ja kindlasti ei ole pakkujaid ainult üks, nii et see Igor Taro mõttekäik korruptsioonist ja „tõsisest huvidekonfliktist” on järjekordne oletus ja pahatahtlik, ütleks rumal konstruktsioon.”

„Projekt võib olla sisult suurepärane, aga Kuldar pidanuks selle otsustamisel olema kilomeetrite kaugusel, mitte kaitsma seda kirglikult komisjonis ja hiljem veel volikogus üle hääletama,” vastas sellele teatele muu hulgas Taro ise. „Kusjuures tunnistamata kordagi, et tal võib olla huvide konflikt. Aus ja eetiline poliitika on selline, kus selliseid oletusi ja seoseid ei anna tekitada.”

Siis võttis sõna Kuldar Leis ise.

„Laimamine ja valetamine volikogus ning sotsiaalmeedias on pahatahtlik,” teatas ta. „Igor Taro varasem käitumine sotsiaalmeedias volikogu istungeid kommenteerides on näidanud, et vaielda tema kirjapandud oletuste ja valede vastu ei vii kuhugi. Eelarvesse investeeringute lisamine ei saa tekitada mitte ühelegi volikogu liikmele huvide konflikti, sest selge võiks olla, et kui vallal on eelarves raha millegi hankimiseks, investeerimiseks või ehitamiseks, siis peab tegema riigihanke. Riigihanke reeglid on kõigi pakkujate jaoks Eestis väga hästi paigas ja ma loodan, et kui vald saab EASilt toetuse innovatsioonihanke läbiviimiseks, saab Põlva olla Eestis liiklusohutuse koha peal teerajaja.”

„Päris keeruline on nüüd veenvalt tõendada, et sul puudus selle 90 000 € sissesurumisel eelarvesse viimasel minutil igasugune isiklik huvi, kas pole?” provotseeris Taro seepeale, saamata enam vastust.

Leis: tüüpiline Taro asjade käsitlus
LõunaLeht leidis omalt poolt, et ei Leis ega Vijar ei andnud ammendavat selgitust Taro väitele selle kohta, et BT on ainus nutika ülekäiguraja tehnoloogia arendaja ja tootja ning Põlva vald peab paratamatult selle firma tehnoloogiat kasutama – isegi kui firma hanget ei võida.

„Oi issand jumal küll,” ohkas Kuldar Leis, kui LõunaLeht seda küsimust kommenteerida palus. „No kuidas moodi saab üks firma olla ainuke maailmas? See on tüüpiline Taro asjade käsitlus ... Kuidas saab keegi üldse öelda, et maailmas või isegi Eestis teeb keegi midagi üksinda?”

Ajakirjanikule torkas seepeale pähe mõne aja tagune Skype’i fenomen ja maailmavalitsemine omas vallas. Leis leidis, et praegu pole Skype’ist enam suurt midagi järel, sest turul on muu hulgas Zoom, Google Meet jpt.

Niisiis on Leisi seisukoht see, et BT-l ei saa olla Eestis targa tänava nutika ülekäiguraja asjas monopoli?

„Sellist asja ei ole võimalik mõeldagi,” kinnitas volikogu ettevõtjast liige. „Monopolid on Eestis ainult riigiettevõtted, nagu Eesti Post, kes teevad teatud teenust. Kõiges, mis toimub erasektoris, ei saa olla monopoli, sest kohe tekivad konkurendid kõrvale.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 04/02/2021 10:11:39