Aino ja Raivo Vind oma kodusel Kolgata teel. Taamal härra Raivost vasakul paistvad täpid on sõidutee äärde pargitud autod. Foto: Vidrik Võsoberg

Seitsmekümnendate teises pooles pensionäride paar on oma Võrumaal Vaabinas asuvasse suvekodusse pääsemisega tõsiselt hädas. Aastaid kestnud tüli päädis hiljuti sellega, et kohalik põllumees kündis enda maad läbiva vana põlluvahetee lihtsalt traktoriga üles.

LõunaLeht kirjutas Aino ja Raivo Vindi muredest viimati 2019. aasta suvel loos „Lõksus vanapaar: tuletõrje ja kiirabi ei pääse ka meie juurde!”. Toona juhtus nii, et juuli alguse suurte vihmade ajal jäi vanapaar oma maakodusse lõksu, sest naaberkrundil toimetav talunik sõitis maakodu juurde viiva põlluvahetee mudamülkaks, et ehitada ojale truupi. Põllumees Raigo Piiritalo – ühes oma isa ja pojaga – soovis rajada oja ületamise võimalust, et ta saaks liikuda oma kahe põllu vahel.

Perekond Vind veedab juba ammu soojema poole aastast Aino lapsepõlvekodus – Vaabinas raudtee lähedale jäävas vanas raudtee majas, mille naine vabariigi taastamise järel vallalt ära ostis. Jassi kinnistuni on aastakümneid viinud toekam, tugeva kamaraga põllutee. Ent 2006. aastal ostis põllu koos sellel kulgeva teega ära Piiritalode põllumajanduslik dünastia. Võõrale maale ojale truubi ehitamine – sealjuures ilma vajalike lubadeta – lõi Vindide ja Piiritalode läbisaamisesse esimese tõsise mõra, sest vanapaar ei kavatsenudki leppida põllumeeste tegevusega, mida nad pidasid omavoliks.

„Oli vihmaperiood, laulupeo ajal. Suurte masinatega käies lõhuti tee ära,” meenutas Raivo Vind 2019. aasta suvel toimunut. „Lõhkus korralikku põlluteesse suured rööpmed.”

„See oli 5. juulil, kui [üks Piiritalodest] tuli õhtul kruusakoormaga. Me läksime juurde, et kas sul luba on. Tema vastu: näita papert, et ma ei või,” täiendas Aino Vind.

Vindid pöördusid murega vallavalitsusse, hiljem veel keskkonnaametisse ja isegi põllumajandusametisse. Vindide tegevus viis niikaugele, et põllumehele koostati ettekirjutus truubi likvideerimiseks – see toimus tõepoolest reformimata maal ning ilma vastavate kooskõlastusteta – ning seda too ka tegi.

„Talunik ei suuda siiamaani alla neelata, et ta pidi truubi likvideerima,” nentis Raivo Vind.

Truubikonflikt viis tee üleskündmiseni
Aprillis 2020 esitasid Piiritalod Vindidele ultimaatumi: koristage oma auto siit ära, me künname tee üles. Kui vanapaar küsis, miks, siis tõigi Piiritalo põhjenduseks truubiafääri.

Aino Vind hakkas selle ultimaatumi peale nutma, sest tegu on ainsa teega, mille kaudu ta oma koju pääseb. Eaka daami vererõhk tõusis ja lõpuks läks vaja kiirabi abi. Niigi kehvas seisus põllutee osutus katsumuseks ka kiirabiautole. Toona jäi tee küll üles kündmata, kuid Piiritalod panid selle mitu korda kinni: kord heinaruloonide ja kord kividega. Sellise tegevuse lõpetas politsei esindaja, andes talunikule teada, et vanapaar peab oma koju pääsema. Kivid on esimese põllutruubi juures küll senini alles.

Konflikt tundus siiski vanapaarile kaunis lootusetu ning nad otsustasid võtta oma õiguste kaitseks advokaadi – selleks sai Ummamuudust tuntud Meelis Leis.

Suvel 2020 oli põllumees tee ära randaalinud ning põllule kaera külvanud. Vindidel ei jäänud üle muud, kui sõita oma koju läbi kaera. Aga veel samal aastal viisid Piiritalod oma vana ähvarduse täide.

„Sügisel kündiski üles, nüüd on olukord hull,” nentis Aino Vind.

Proua Aino raiub kui rauda: sama põllutee on viinud raudtee, tema kodu ja naaberkinnistuni (mis praegu elaniketa ja kuulub vallale) vähemalt 70 aastat, selle kohta on ametlikeski dokumentides kasutatud väljendeid „võrdustatud vallateega” ning „soovituslik parendada”. Kuid põllumees ütlevat: oma maa, teen, mis tahan.

„Abikaasa on sündinud siin, 30 aastat olnud grupi peal. Mina hakkan 80 saama, abikaasa 79 – me ei ole seda ära teeninud,” ohkas Raivo Vind.

Tee asemel mullarada
Kui põllutee mullu novembri alguses üles künti, pöördusid Vindid kohtu poole. Tartu maakohtu Võru kohtumajas määrati talvel Vindide koduteele tsiviilasjas esialgne õiguskaitse. Raigo Piiritalole pandi kohustus taastada „ülesküntud teeosa sõidetavus”, tagada ja võimaldada mööda Hundipalu kinnistu põldu kulgevat Vaabina raudteejaama teed operatiivsõidukitele aastaringne läbipääs Jassi kinnistuni.

Kuid veel eelmisel nädalal oli vägagi vaieldav, kas talumees on tee sõidetavuse taastanud. Oli näha, et pea poole kilomeetri pikkusel põlluteelõigul oli ülesküntud osa libistajaga veidi siledamaks tõmmatud. Kuid hoolimata toona purukuivast ilmast oli näha, et sõiduauto jääb siin mitmeski kohas hätta. Eriti Vindide tavaline päevinäinud Volkswagen Golf. Isegi kõndides võinuks proua Vind ühes augus tasakaalu kaotades peaaegu jala välja väänata. Ning see oli veel kuiv aeg – vihmade ajal on olukord märgatavalt hullem.

Vindide sõnul määrati Piiritalole järjest kaks sunniraha, et ta tee taastaks: 500 eurot ja 1500 eurot. Vanapaar ei tea, kas talunik on need ära maksnud või kuivõrd sellised summad talle üldse mõjuvad. Igatahes on tee selline, nagu ta on.

„Kevad on käes, muidu tulime aprilli algul siia – aga nüüd pole midagi,” ohkas proua Vind. „Kõik on pillapalla, näete. Advokaat ütleb, et tema on kõik teinud, rohkem ei oska midagi ...”

Antsla vallavalitsuselt pole vanapaar enda sõnul abi saanud. Neile olevat öeldud, et õigupoolest polegi seda teed vaja. Kõrval asuv järv on eraomandis, Vindid ise on sisse kirjutatud oma Tartu talvekodusse (ehkki rahvastikuregistris on Vaabina kodu kirjas lisa-aadressina) ja kõrval asuvas majas pole elanikke. Vanapaar aga kinnitab, et lisaks neile kasutavad teed raudteetöötajad ja Elektrilevi rahvas ning kohalikud, kes järve äärde jalutavad. Rääkimata mõistagi vajadusest saada vajaduse korral kiirabi, päästeameti või politsei abi.

„Ütlevad, et seda teed pole olemaski olnud – aga mina olen 53 aastat siin käinud ja tean, et on olemas,” pahandas Raivo Vind, kes on proua Ainoga jaganud suuremat osa senisest elust.

„Suvel on abikaasal siin palju parem olla. Mitte nelja seina vahel väikeses korteris,” lisas ta. „Et teed pole olemaski olnud. Kas ma olen siis hull või?”

„Häbematuse tipp,” sõnas Aino Vind ja hakkas olukorrale mõeldes nutma.

Vindid nentisid, et kõike elamiseks vajalikku pole neil võimalik jalgsi käe otsas oma suvekoju tuua, autot pole turvaline eemal oleva tee peale ööseks jätta – ja lisaks tuleb ju ühel hetkel elamiseks vajalik majast ka ära viia, et see kurikaeltele näppu ei jääks. Kui aga kakski päeva vihma tuleb, siis muutub tee või õigemini veidi silutud mullaviil nii autoga kui ka jalgsi raskesti läbitavaks.

„Meil on Piiritalole küsimused: miks künti sügisel see maa üles ja tekitati selline rumal olukord? Millal teeb ta selle korda, et me saaksime igal ajal oma koju ja operatiivsõidukid ligi?” sõnastasid Vindid.

Vanapaarile on soovitatud rajada tee maja kõrvalt. Seal pole aga kunagi varem teed olnud, läbimist takistavad heinamaal pokud ja mahavõetud võsa virn – ning lisaks kuulub maa hoopis teistele inimestele. Rääkimata sellest, mida uue tee rajamine pensionäridele maksaks. Pealegi leiavad Vindid, et oleks ebaõiglane, kui nemad maksaksid uue tee rajamise eest, mida kasutavad ka teised. Ja veel: miks rajada täiesti uus tee, kui läheduses on see enam kui pool sajandit olemas olnud?

„Meil ei ole kuumaõhupalli ega helikopterit, et siia tulla,” ohkas Raivo Vind ülesküntud põlluteele mõeldes. „Ja kui vaja on tuua kotike tsementi või laudu? Vana majapidamine, tahab kõpitsemist pidevalt.”

Vanapaar pahandab vallaga
Vanapaar pahandab lisaks põllumehele eeskätt Antsla vallaga, mis on Urvaste valla järeltulija. Nad leiavad, et vallavalitsus tegi omal ajal vea, kui lasi põllutee ühes põlluga maha müüa, ilma et nõudnuks tee eraldi hoidmist. Lisaks pole vald nende sõnul suutnud põllumeest piisavalt korrale kutsuda. Ja veel see argument, et teed pole kunagi olnudki ega õigupoolest vajagi.

Aga läinud nädalal said Vindid oma advokaadilt uudise: edasi lahendab asja taas kohus. Ning just kohtuasjale viidates ei tahagi Antsla vald seda sasipundart rohkem avalikult kommenteerida.

„See teema on Tartu maakohtus tsiviilasjas nr *** arutusel ja hetkel kommentaare eraldi ajakirjanduse vahel anda ei saa,” vastas asjaga ammusest ajast kursis olev Antsla abivallavanem Kurmet Müürsepp LõunaLehele.

„Vald selgelt ei taha asjaga tegeleda,” ütles sellest kuuldes Aino Vind. Ta kaevas tagantjärele veel välja vallavalitsuselt 2020. aastal saadud teate, milles öeldi, et pärast Anni kinnisasja moodustamist (Jassi kõrval asuv mahajäetud majapidamine, mis sai vallale) otsustatakse, kuidas juurdepääsutee küsimus lahendatakse. Nagu teada, pole seda tänini tehtud.

Varem on endine Urvaste vallavanem Müürsepp lehele selgitanud, et 2006. aastal erastati Piiritalole põllumaa koos teega ning asja eest polnud vastutav mitte vald, vaid maa-amet, ja otsuse kinnitanud Võru maavanem. Antsla vallast öeldi varem Vindidele, et põllumaa erastamise kohta on neile vastav teatis omal ajal saadetud.

„Püüame leida kompromissi, aga ega see kerge ole,” ohkas Kurmet Müürsepp LõunaLehele suvel 2019.

Tema sõnul kleepus Vindide mure suurema probleemipuntra külge. „Ega talunik poleks hakanud uut teed ja ojale truupi ehitama, kui tal poleks tekkinud probleemi põllule pääsemisega,” selgitas Müürsepp. „Eelmisel aastal (2018 – toim) müüdi seal piirkonnas maha suured massiivid põllumaad, uued omanikud ei luba üle oma maa sõita ja otsitakse muid võimalusi.”

Vanapaarile kinnitab abivallavanem, et kiirabi läbipääsemise pärast ei pea nad suurt muret tundma. „Vajaduse korral tuleb appi päästeamet, kelle auto ikka läbi pääseb, või siis tuuakse abivajaja tee äärde ära kas ATV või kanderaamiga,” selgitas ta.

Põllumees: see pole tee
„Ega see ei ole tee ju, see on minu põld,” vastas põllumees Raigo Piiritalo LõunaLehe küsimusele, miks ta Vindide koju viiva tee üles kündis.

„Õige tee on mujal, mille pärast käime kohut nüüd. Ma ei viitsi tema (peab silmas Aino Vindi – toim) valesid kuulata rohkem. Terve küla teab, mis tegelikult toimub,” ütles Piiritalo ning katkestas telefonikõne.

LõunaLehel jäi seega põllumehelt küsimata, kas, millal ja kuidas kavatseb ta põllutee taastada, nagu seda kohus esialgse õiguskaitse osas on nõudnud.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 01/05/2021 09:23:47