Suveharjal on paljud Eestimaa koolid riputanud üles kuulutusi meeleheitliku vajaduse ja sooviga leida sügiseks õpetajaid. Ilmselt on koolijuhi suurimaid hirmuunenägusid see, kui 1. september läheneb, aga klassi laste ette pole kedagi saata. LõunaLehe küsitletud Kagu-Eesti koolides on tööjõu koha pealt olukord siiski enamasti rahuldav ning üldjuhul ei tule koolijuhil õppeaasta eel lõhkise küna ees seista.

ERR teatas juunikuu lõpus, et kaks kuud enne uue kooliaasta algust on Eesti koolides taas suur hulk täitmata õpetajate kohti, mis viitab süvenevale õpetajate puudusele. Õpetajate Lehe töökuulutuste rubriigi kaudu otsiti näiteks 22 kooli matemaatikaõpetajaid – neist oli suurim puudus. Sealjuures vajati matemaatikaõpetajaid nii pealinna, maakonnakeskustesse kui ka väiksematesse koolidesse. 21 kuulutuse kaudu otsiti klassiõpetajaid, vajaka oli 15 inglise keele õpetajat ja 13 logopeedi.

Haridustöötajate liidu juhatuse esimees Reemo Voltri ütles ERRile, et õpetajate puudus on süvenev probleem. Isegi suurte linnade nagu Tallinna ja Tartu kesklinnakoolidel on raskusi õpetajate leidmisega, märkis ta.

Võrumaa kutsehariduskeskuse ametist lahkuv direktor Tanel Linnus ütles LõunaLehele, et koolis on hetkel kõik õpetajad olemas ja siiamaani on õnnestunud 1. septembriks kõik töökohad mehitada. Kõige raskem on tema sõnul leida erialaõpetajaid ehk insenere, üldainete õpetajatega on lihtsam. Uute õpetajate leidmisel on Linnuse teatel suurimaks murekohaks palk, aga lisaks soovivad paljud koroona mõjul töötada osaliselt kodukontoris.

Ka Räpina ühisgümnaasiumis on praegu kõik ametikohad täidetud.

„Oleme saanud kvalifitseeritud õpetajad esimese kuulutamise peale ja tihti on olnud mitu kandidaati,” rõõmustas kooli juht Meeri Ivanov. „Eesti keele ja kirjanduse õpetaja saime teise kuulutamisega.”

Ivanovi sõnutsi pole õpetajate puhul erilisi probleeme olnud ja isegi vahemaa tööle tulijaid ei heiduta. Kolm õpetajat elavad Tartumaal (Räpinast ca 70 km), uus sotsiaalpedagoog Võrus (45 km) ja juba mitmeid aastaid käib kaks õpetajat tööle Põlvast (30 km). Koolijuht nentis samas, et kui pedagoog elaks kaugemal kui Tartus, siis võiks tal küll olla juba keerukam Räpinasse tööle käia.

Kas Räpina koolijuht on kunagi olnud lõhkise küna ees ehk pidanud 1. septembril tõdema, et mõnd õpetajat lihtsalt pole?

„Koolijuhina pole sellist juhust olnud. Oleme uhked, et meile tahetakse tööle tulla ja jääda,” sõnas Meeri Ivanov.

Häid õpetajaid on alati vaja
Ka teises Räpina õppeasutuses, kutseharidust pakkuvas aianduskoolis, pole õpetajate nappus vähemalt otseselt probleemiks.

„Otseselt täitmata ei ole ükski koht, kuid heade õpetajate seltskonda täiendust vajaksime ikka,” sõnas Räpina aianduskooli direktor Kalle Toom. „Aiandusõpetajate ridadesse oleks vaja täiendust, eriti katmikaianduse suunal. Sellega saaksime muuta teiste aiandusõpetajate tööd paindlikumaks. Perspektiivis peame mõtlema eesti keele õpetajale ja ilmselt teistelegi. Häid õpetajaid on alati vaja.”

Toom nentis, et kuna kutsekooli erialad on vägagi spetsiifilised, võiks arvata, et vajalike oskuste ja kogemustega õpetajat leida on väga keeruline. Samas on aga aianduskool tema sõnul osutunud hinnatud tööandjaks ja kooli on nii konkursside kui ka isiklike sidemete kaudu tulnud tööle väga häid inimesi.

„Loodetavasti jätkub nii ka edaspidi, suudame pakkuda väga häid töötingimusi ja arenguvõimalusi,” märkis Kalle Toom.

Räpina aianduskooli uute õpetajate leidmisel annab koolijuhi sõnul järjest rohkem tunda asukoht: väga suur osa õpetajaist on väljastpoolt Põlvamaad. Ka oskuste-teadmiste spetsiifilisus tekitab Toomi teatel raskusi: näiteks kuidas leida inimest, kes on samal ajal pädev nii aianduse kui automaatika-digitehnoloogia vallas.

Koolijuht on varem õppeaasta eel tööjõuga mõnevõrra hädas olnud küll.

„On ette tulnud, õnneks mitte nii suurelt, et katmata õpet on terve ametikoha jagu,” tunnistas Toom. „Väiksema töökoormuse vakantsid oleme suutnud koolisiseselt ja heade koostööpartnerite kaasabil lahendada. Meie kasuks räägib hoolimata asukohast asjaolu, et aianduskool on Eestis ikkagi unikaalne võimalus inimestele, kellel on kirg nii erialase arengu kui ka õpetamise vastu, olgu see siis aianduse, maastikuehituse või floristika erialal, lisaks muidugi keskkonnakaitses ja tekstiilkäsitöös.”

Naaberlinna põhikoolis ehk Põlva koolis ei ole direktor Koit Noogi teatel praeguse seisuga täitmata aine- ja klassiõpetaja kohti. Endiselt on aga puudu eripedagoog.

Kui lihtne või raske on uusi õpetajaid leida ja milliste ainete õpetajatega on kõige keerukam?

„Tundub, et iga aastaga läheb üha keerulisemaks,” tunnistas Nook. „Siiski veel mitte võimatu. Kõige keerulisem on viimati olnud tehnoloogiaõpetuse ja vene keele õpetaja leidmine.”

Põlva kooli juht ütles, et tööpakkumisi vaadatakse palju, kuid telefonikõnesid töötingimuste täpsustamiseks tuleb harva. Kohaletulnud õpetajakandidaadid aga ei tõsta tavaliselt esile mingeid võimalikke murekohti ehk ei kurda ei palga ega kooli asukoha üle.

Nook ei jäta koolijuhina endale võimalust 1. septembri eel õpetajate puudumide pärast hirmuunenägusid näha ehk täiesti täitmata ametikohaga tema pole viimasel hetkel silmitsi seisnud.

„Põlva koolis õnneks mitte. Kokkulepped, vajadusel koormuste suurendamiseks või ajutiseks asendamiseks on ikkagi varem tehtud,” sõnas koolijuht.

Õpetajaid tõmbavad keskused
Väljaspool suuremaid asulaid on olukord küll keerukam. Näiteks Põlvamaal asuvasse Viluste põhikooli otsitakse praegu kahte tugispetsialisti, üht õpetajat ja üht töötajat.

„Tavaliselt on linnast väljas asuval maakoolil töötajate leidmisega raskusi,” tunnistas Räpina ja Võru vahel maal asuva kooli juht Kersti Juurma. „Kohalike elanike hulgast ei tarvitse sobiva kvalifikatsiooni ja kogemusega töötajat leida. Linnades elavad potentsiaalsed töötajad leiavad sobiva töökoha kodule lähemal.”

Mis on uue õpetaja leidmisel põhiprobleemiks? Asukoht, palk, midagi muud?

„Peamine probleem on siiski asukoht,” nentis Juurma. „Palga, töötingimuste ning nende kohandamisega töötaja vajadustele saab kool enamasti hakkama.”

Viluste kool on pidanud vahetult õppeaasta eel seisma silmitsi aineõpetaja puudumise probleemiga.

„Õnneks on siiski lahendus leitud viimasel hetkel ja koolile sobival viisil,” täpsustas koolijuht. „Kui eeloleva õppeaasta hakul peaks selline olukord tekkima, siis koostöös vallavalitsuse haridustöötajatega püütakse leida ajutisi lahendusi, koostööd saab teha ka valla teiste koolidega.”

Õpetajaid on vähe
Võru gümnaasiumis on direktor Karmo Kurvitsa sõnul praegu kõik õpetajate ametikohad kenasti täidetud. Aga uusi õpetajaid on üldiselt üsnagi keerukas palgata.

„Ma arvan, et kõikide õppeainete õpetajaid on keeruline leida,” leidis Kurvits konkreetse valdkonna pedagoogide nappuse teemal. „Kui aga peaksin midagi esile tõstma, siis reaal- ja loodusained ning B1-keeleoskustaseme võõrkeel ehk saksa ja vene keel. Õpetajate kõrval on sama keeruline olukord tugipersonali ehk näiteks koolipsühholoogi leidmisel.”

„Uue õpetaja leidmisel on põhiprobleemiks see, et neid on lihtsalt väga vähe,” sõnastas Võru gümnaasiumijuht valdkonna peamise mure. „Ja loomulikult võiks töötasu olla palju suurem, arvestades seda, et tegemist on magistrikraadiga töötajaga ja millised ootused on õpetajale pandud.”

Siiski pole Kurvits pidanud õppeaastale täiesti täitmata ametikohtadega vastu minema.

LõunaLeht tundis huvi, kas riigigümnaasiumile tuleb õpetajate leidmisel vajaduse korral riik appi. Karmo Kurvitsa sõnul aga ei erine riigikool siinkohal kuidagi kohaliku omavalitsuse hallatavast koolist.

„Kõik on ikka kooli ja koolijuhi enda teha,” märkis Võru riigigümnaasiumi direktor.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 13/07/2021 08:59:02