Aga järsku õpetajad ei taha tulla hariduse juhtimise ja juhtide tõttu?

Mitte põud pole süüdi, vaid kroonu lollid seadused!

ja õpetajate põud garanteeritud. Hampelmannidega püsib paremini pildil pidevalt.

see on veider jah,et koolijuhtideks edutatakse nüüd neid,kes pole päevagi isegi õpetajad olnud.no kasse on normaalne

Väga õige,omad JOPED peavad olema alati pumba juures ,kas nad teavad midagi haridusest või mitte,peaasi et PAPPI voolaks taskusse.Nii nagu riigikogu ees nii peavad omaviletsused järgi tegema ja täitsa õige see toimib.

Ega sa juhuslikult koolijuhti ja õppealajuhatajat omavahel segamini ei aja ? Direktor ei peagi õpetajaharidusega olema, tema kohustused on administratiivsed, tema ei korralda õppetööd.

Väga imelik suhtumine, et direktor ei pea valdama ala mida ta juhib. Krõlovi stiili kasutades siis üks jänes lammutas aastate eest Tartu koolimaastikul nagu elevant portselanipoes, juhiseid jagas orav. Pedagoogid kannatavad selliste juhtide pärast ja sinna kooli ei taha minna kus juht ei tea mida juhib.

Et nendel juhtidel kes on nüüd pukki pandud, on avaldunud enneolematud administratiivsed võimed. Pole nagu täheldanud. Võibolla on need sellised parteisisesed võimed või naabrimehelikud.

Ja unustada ei tohi ju ka majanduslikke võimeid, onju. Ikka enda asja ka ajada kooli kaudu. Ja pereliikmete peale mõelda ja.

Väikestes maakoolides pole laste arvust lähtuvalt enamasti õppealajuhatajat ette nähtudki, kui ongi selline inimene palgal, siis maksab KOV lihtsalt heast südamest selle koha eest peale, enamasti mingisugust osalist koormust heal juhul. See tähendab, et direktori töö sellises koolis on vägagi multifunktsionaalne, absoluutselt kõike peab oskama, valdama ja reaalselt tegema, mitte ainult administratiivset asja ajama. Sellistes koolides on koolitöö kogemusteta mittepedagoogist koolijuhi töölevõtmine jama. Oleme kogenud. Töötada võib see suuremas koolis, kus on palgal vähemalt täiskohaga õppealajuhataja või isegi mitu.

Eriti põnevaks kisub olukord veel siis, kui see diletandist koolijuht igasuguseid kulukaid asendustegevusi leiutama asub. Sisulisest koolijuhtimise tööst ei käi mõistus ja oskused üle, aga midagi peab inimesel ju ometi tehtut ette näidata olema. Kui siis veel ka koolipidaja midagi ette ei võta ja (ülekulu) arved krõbinal kõik kinni ka maksab, siis polegi midagi teha. Raha lödiseb, aga las minna....

Missugustest omavalitsustest siin jutt käib?

Ei saa nimesid kahjuks nimetada, siis tembeldatakse kohe laimajaks. Kuigi faktilised ja dokumentaalsed tõendused kõigele olemas ja rohkemgi veel. Mis KOV ikka olla saab muud, kui... :).

Kulla inimene, kuulujutud pole "faktiline ja dokumentaalne tõendus". Sinu kommentaari põhjal võib julgelt väita, et sa oled suvaline DELFI peldikuseina kasvandik, kelle hobiks on huupi lahmimine.

Selliseid materjale ei avalikustata suvalise kommentaariumi seinal, see ei tähenda, et neid olemas pole. Nendega on nii mõndagi muud targemat teha. Iga asi omal ajal ja omas kohas.

Millegipärast arvatakse, et töötajad ei saa aru, kui juhi toimetamistes kõik päris õigesti ei ole. Eks nad muidugi oma riigi poolt tagatud miinimumpalga kättesaamise nimel kummardavad alandlikult suure juhi poole, aga läbi näevad asjad ikka enamik.

Kas minust räägite?

Väga õige, vaid väga suures koolis on võimalik direktori administratiivne juhtimine, sest seal koordineerivad õppetööd õppejuhid. Väikestes maakoolides ei saa koolijuht staaritseda, suurt tarka mängida, ise midagi heridusüsteemist teadmata. Ja seda veel juhul, kui väikse kohaga õppejuht ka asjast midagi ei tea või ei ole huvitatud kooli käekäigust. Aga kõige alus on kooli omaniku rahulolu. Kui hariduspealik ja vallavanem on asjaga rahul, siis võib vanker suures rahus mööda kraave logistada, lapsevanemad võivad tulemusteta küüsi närida ja halada. Selline elukorraldus on eesmärgipärane tegevus külakoolide kiiremaks tühjendamiseks, saab need kiiremini kinni panna ja käsi laiutada- kõik läksid minema.

Kooli omanik peab rahul olema. Üks omavalitsusjuht ütles paar aastat tagasi õpetajatega vesteldes kuldsed sõnad:"Direktor ei peagi õpetajatele sobima, ainus, mis loeb, on see, et ta meile sobib."

Hetkel käib teema Rõuge vallast, aga kindlasti on ka mujal neid probleem. Maakoole ei tohi sulgeda, kaevame niimoodi aukku iseendale.

Kas te arvate, et maakoole suletakse niisama nalja ja kiusu pärast ? Kui ikka terve koolimaja peale on vaid viis õpilast, siis ilmselgelt pole midagi teha ja koolimaja tuleb sulgeda.

Suur kool algab kui suurest õpilaste arvust?

Mingi abikõlblik level olla 80 kuni 100 õpilast, mis enam-vähem juba end riigi rahadega ära majandab. Parem muidugi, kui veel rohkem. Enamus väikseid maakoole on aga keskeltläbi 40 kuni 50 õpilast. Praegune ministeeriumi suund on need väiksed koolid kuueklassiliseks muuta, mis vähendab õpilaste arvu veel. Mõne aasta järel kaovad linnast kaugemal asuvad koolid üldse, sest suurema lapse koolitamise nimel ollakse tõenäoliselt sunnitud ka ülejäänud perega linna kolima ja laste arv kohapeal ei ole abikõlblik enam ka kuueklassiliseks kooliks. 12 v 13 aastast last ei saada ju veel omapead linna elama. Nii need maapiirkonna inimestest tühjenevad, noored lähevad, vanad surevad. Teenused kaovad, sest neid pole enam kellelegi vaja. Lihtne, kas pole?

Ma arvan, et ka Võru linn pole nii suur, et oleks vaja kahte abilinnapead. Küsimus on alati selles kui vöimekad on inimesed ja kas oskavad oma tööd. Kui oskusi pole siis ongi rohkem ametnike vaja. Ükski ersektor ei pea ülal niipalju juhte nii väikse üksuse jaoks aga riigisektoris on see vöimalik. Vöibolla sellepärast ongi ütlus, et riik pole hea omanik, et neid niinimetatud vajalikke koalitsiooniametnike on liiga palju. Kool on muidugi teine asi aga kui juht on ainult teenindaja ja administraator nagu siin ka üks linnapea ennast tutvustab siis..,, Siis Kubija hotelli adminnid küll niipalju palka ei saa!

Küsimus pole 5 või isegi mõnevõrra enama lapsega kooli sulgemises. Loomulikult tulebki seda teha, kui asi niikaugele lastud minna on, kui on ainult paar last klassi kohta, siis kannatab ju väga ka laste sotsiaalne areng. Küsimus on pigem selles, et asjade sellise seisu tekkimist salakavalalt forsseeritakse: asjatundmatu ja kehva juhtimiskultuuriga juht suitsetab välja paremad õpetajad, kes jäävad, püüavad kuidagimoodi edasi töötada. Kaadri pidev vahetumine nõrgestab kooli ning tulemuseks õpilaste lahkumine. Hea on kui mitte kohe massiline. Üks hetk ongi paras öelda, et mis seal enam, kinni panna ja kogu lugu. Sellised väikesed koolid vajavad toimimiseks tugevaid, hea erialase ettevalmistuse ja selge ning arusaadava visiooniga kompetentseid sisulisi juhte, administraatorid jäägu suurtele koolidele.

Paraku on ka suures kollektiivis koolikauge administraatoriga raske. Kui juht ajab ikka oma asja ja õpetamine peab tema arvates käima nii muuseas, põhirõhk on sellel, et klantspilt ilus oleks, siis läheb õpetajal keeruliseks oma põhitööd südamega teha - nappima hakkab aega kui ka jõudu.

sest aastaid aetakse jura kuidas see piirkond on perspektiivitu, siin pole mõtet elada, tööd pole, koolimaja laguneb, mõttekas on ära kolida... need olid õied, viis õpilast on viljad

Õiged sõnad igatpidi, lihtsalt suures koolis ei tee see ainult administraator nii palju kahju, kui väikeses. Suures koolis suudab õppejuht või õppejuhid vajaliku töö ära teha. Selge see et samas tunda annab ikka. Katsu seda ainult selgeks teha neile, kes sära silmis leierdavad, kui äge on kui keegi väljastpoolt süsteemi tuleb ja üritab kooli juhtida....

Nii kopp õpside teemast. Jauravad kogu aeg palga pärast! Pool päeva tööd healjuhul. Naabrimutist eesti keele õpetaja libistab päevad läbi sõbrannadega rõdul konjaablit. Kirub oma rekkameest, lolle õpilasi ja tüütuid lapsevanemaid. Kui keegi pedagoogile helistab ... tuleb sealt nii õhkõrn ja võltsjutt. Lihtsalt iiveldama ajab see kahepalgelisus.

No Haanja saab ehk kohaliku juhi!? Kõva, kes igale poole tulutult direktoriks kandideerinud "leiab" ehk koha ja heakskiidu!? Saate kohaliku ja sama targa !juhi kui sealne õppealauhataja. Oeh!!