Igor Taro.

Praegu on see koalitsioon alles loomisel. Koalitsioonileping pole õigusakt, kuna üldine praktika näitab, et tihtipeale pole koalitsioonileping väärt seda paberit, millele ta välja prinditakse. Seega sünnib koalitsioon siis, kui suudetakse läbida oluliste isikute ametisse nimetamise salajased hääletused.

Ja nende hääletuste läbiminekuks peaks nii mõnigi mees Isamaa ja Põlva Arengu nimekirjast enne volikogu istungile ilmumist oma südametunnistuse varna riputama. Ilmselt ka mõned Keskerakonna nimekirja volikoguliikmed. Ma ei oska hinnata, kui paljud on selleks valmis, et nende südametunnistus järgnevatel aastatel varnas ripub ja oma valijatele on häbi silma vaadata. Seda näeb alles volikogu paari esimese istungi järel.

Ainsana ei pea seal häbi tundma Reformierakonna volikoguliikmed. Nad said suurepärase tulemuse, kuna see koalitsioonileping on suuresti nende nägu. Kõige tugevamat kajastust leidsidki Reformierakonna programmilised seisukohad: rajada uus vallamaja, ehitada lõpuni kurikuulus wake-park ja panna kesklinn täis „nutikaid liiklusmärke”. Kahtlemata rõõmustab ka Martti Rõigas, kes tõuseb vallavanemaks hoolimata kaheksa-aastase abivallavanema kogemuse järel üsna kasina tulemuse tõttu volikogust väljalangemist. Seega võib osa Reformierakonnaga seotud huvigruppidest tõesti tunda ülimat rahulolu.

Mis muid osalisi puudutab, siis lepingu keeleline analüüs toob välja, et sõnadega „seame eesmärgiks” või „otsime lahendusi” markeeritud punktid on tõenäoliselt sisse kirjutatud teiste partnerite formaalseks rahustamiseks, kuid vallajuht ei kavatse ilmselt nende asjadega päriselt tegelema hakata. Kõik need teemad, mille kohta on kirjutatud „toetame” või „jätkame”, tähendavad lihtsalt olemasoleva olukorra nentimist. Palju on ka sellist, mis on tavapärane omavalitsuse ülesanne, näiteks teede remontimine teehoiukava kohaselt. Neid asju ei peaks võtma ühegi koalitsiooni suure teenena, kuna keegi ei saaks valla põhiülesannete täitmisest loobuda. Kõigi teiste piirkondade kõrval on Ahja kant lepingu kohaselt täiesti maha kantud, kuna selle ainus mainimine on seotud sisulise lahtiütlemisega mõisa kordategemisest.

Selle lepingu detailne analüüs on siiski üsna teenimatu ülesanne, kuna oma eelmises koalitsioonileppes lubasid Reformi- ja Keskerakond näiteks Põlva sünnitusmaja säilitamist, kuigi kumbki pool ei astunud selleks mingeid samme. Seetõttu võime tõesti küsida, mis maksavad need lubadused muuta valitsemist avatumaks ja kaasavamaks, kui valitsuse kontroll on vähemalt 2/3 ulatuses samade inimeste käes, kelle tõttu mittekaasavast valitsemisest tulenevad probleemid muutusid akuutseks. Meile üritatakse müüa kuvandit uuenevast valitsemismudelist, kuhu kaasatakse terve hulk juhuslikke inimesi, kes äsjastel valimistel mingit tõsiseltvõetavat tulemust ei teinud. Sellest saab tõeline mittevalitute vallavalitsus.

Küsimus jääb, miks peaksid Isamaa ja Põlva Arengu kandidaadid selle mänguga kaasa minema. Nende poolt saavutatud kokkulepe ei paista priske ega eriti väärikas. Alternatiivse koalitsiooni loomisel oleks võimalik terve hulk ballasti (uue vallamaja 2,5−3 mln investeering, 90 000 liiklusmärkide raha jne) maha raputada ning suunata need vahendid kogukonnale olulisematesse projektidesse: lõpetada õpilaste ebavõrdne kohtlemine, saavutada kvaliteedihüpe huvihariduses, loobuda ka lastega perede maksustamisest lasteaiamaksuga. Kui palju oleksid need kandidaadid saanud hääli lubadusega rajada uus vallamaja ja valida vallavanemaks Martti Rõigas?

Hetkel on õige aeg selleks sisekaemuseks, sest praegu on see võimuliit alles loomisel. Praegu oleks veel asjakohane arutada alternatiive ja seda suunda, kuhu Põlva vald peaks edasi liikuma.

Loe ka „Koroonakriisis vallas käib juhtide vangerdus” 11. novembri LõunaLehest.

 

Autor: IGOR TARO, Põlva vallavolikogu liige
Viimati muudetud: 11/11/2021 09:19:05