Meie maasoolad nn - sa peaks kindlasti kasutama võimalust sellel teemal vait olla. Hiiliv linnastumine on väikese riigi jaoks kohutav. Õige riik peab maakohtades koole , kauplusi alles perspektiivitundest, et maale siiski minnakse elama. Igasugused sambad ja tähistamised ja pralled võivad oodata seni kuni maa muutuks rahvaga ühtlasemalt täidetuks. Tootmisettevõtteid maal tuleb toetada ja aidata töökohti luua. Eesti on ju lihtsalt üks suuremat sorti küla- muu maailma mõistes.

Kaitsejõudude kaplanid ja kirikuõpetajad võtke appi.Oskar Lutsu (KEVADE) köites kõik olemas ja punasex värvitud!

Mis fantaasiamaailmas te küll elate ?

to Ülo - 700 aastat orjaelu ikka veel meis sees. Lamba moodi tapaleajamist ootam Eesti maaelu sellise suhtumise juures.

...palju kommentaare hariduse teemadel, tähendab seda, et teema läheb vägagi korda maal elavatele peredele, paraku aga mitte nii väga ei valla ega koolijuhtidele... Mõelgem selle üle!

kõnetab teema koolide töötajaid. Ka see võiks mõtteainet pakkuda koolijuhile kui ka -pidajale.

Paratamatult pole mõistlik 5-6 lapsega koole üleval pidada. Mingist orjaelust ja -mentaliteedist rääkida on lihtsalt rumal. Koolid ja külapoekesed on viimane asi, mis noori peaks maale elama meelitama. Tähtsamad asjad on töökohad, meelelahutusvõimalused, sõprade ja tuttavate lähedus ning kinnisvara saadavus ja selle hind. Vägisi koolide ja poodide lahti hoidmine kahjumi arvelt pole lahendus.

Tööd saavad paljud teha kaugtöö vormis, kui on vähebi abikõlbulik internett, kord või paar nädalas kohal käia pole ka ilmselt probleem Eesti tingimustes. Meelelahutust ei vaja inimene iga õhtu, teatrisse või diskoteeki kord nädalas saab sõita ka kaugemale. Poega on nii ja naa...hää om kui vahepeal ka ikka kodu lähedalt miskit osta saab, aga no ilmselt ei jää ka nälga, kui rattad all ja nagunii liikumist. Enamik toiduaineid püsivad külmkapis söödavana ju peaaegu nädala. Koolis peab aga laps käima iga päev ja kui ikka lähim sellesarnane asutus jääb juba 30-40 km kaugusele või veelgi enam, siis muutub see maal elamine kohe kuidagi väga tülikaks. Lapse (laste) kooli ja koju ning sealt edasi ringidesse transportimine on vähemalt ühe lapsevanema täiskohaga töö, kütusekulu veel peale selle. Ühistranspordiga on maal nagu on. Koolibussid üldjuhul küll käivad, kuid pika ringiga ja kõik lapsed ei pruugi sellega päris koju saada. Seega kool on A ja O, ilma selleta noored pered siin ei püsi.

Kuidas tehases see kaugtöö tegemine ka välja näeb ? Siin ei ole mitte midagi vaielda, 5-6 lapse pärast ei ole mõtet kooli lahti hoida, see on vallale tohutu kulu. Heietused "võimalikest" noortest kes tulevikus "võivad ehk soovida" maale kolida, on mõttetud. Me elame siiski praeguses hetkes.

ght kodanikule - rohkem optimismi. Aga lapsed ei saa tõesti iga päev käia kaugel koolis ja see paneb vanemad mõtlema, kui oleks ka maal töökoht. Riik PEAB lapsed kinni maksma. Võtke sammastest, orkestritest jne. raha ja saab hakkama küll.

Jällegi, me räägime erinevatest asjadest. Mitte keegi ei sea kahtluse alla fakti, et 5-6-lapseliste koolide ülalpidamine on mõttetu ja need tuleks kinni panna. Asi polegi praegu selles. Pigem on mure, et riigi mahitusel ja tublide KOV-ide abiga hakatakse praegu ka neid 50-60-pealisi maakoole vägisi sinna suunas lükkama, et neist mõne aasta pärast 5-6-lapselised koolid saaks ja oleks põhjust ära kinni panna. Asjatundmatud ja lammutajageeniga koolijuhid, senise põhikooli 6-klassiliseks muutmine - need on üks oluline osa sellest programmist. Kui elad ikka kuskil maanurgas ja lapsel kool abikõlblikust lähedusest ära kaob, siis sorri, aga seitsmendikku omapead elama ei saadeta. Siis kolib lapse hariduse nimel kogu pere, ka väiksemad lapsed. Uued potentsiaalsed tulijad hindavad kainelt olukorda ja lähevad mujale.

Arvad, et ilma põhjuseta muudetakse koole kuueklassilisteks ? Paratamatult kui pole piisavalt lapsi, siis milleks hoida kunstlikult käigus klasse, kus tegelikult õpilasi pole. Vinguda on ju lihtne, aga kuidagi peavad koolid end ära majandama, siinkohal direktoreid ja vallaametnikke sõimata on kohatu, ega nemad ei pane kohalikke "lapsi juurde tegema".

Kuueklassiliseks tegemisele on mõnes kohas ka alternatiive, näiteks kahe suhteliselt lähestikku asuva kooli ühendamine, mis võimaldaks säilitada 9-klassilise hariduse omandamise võimaluse mõistlike kuludega ja veel siiski suhteliselt kompaktses piirkonnas, et lapsed ei peaks ülemäära päeva jooksul reisima. Miskipärast tundub aga, et neid alternatiive ei taheta kõrgemal pool isegi kaaluda, oluliselt mugavam on kõigile ühesuguse lauaga lajatada. Samas mõnes kohas muidugi tõenäoliselt polegi muud head võimalust, kui kuueklassiliseks teha. Millele mõne aasta pärast järgneb pidulik kooli sulgemine veelgi vähenenud laste arvu tõttu. Kahju, aga nii on. Seda võiks paindliku mõtteviisiga ennetada nii palju, kui see vähegi võimalik on. Oluline on, et noored inimesed tahaksid maal elada, mitte sundida neid teatud teenuste äravõtmise teel sealt ära kolima. Sellega lähevad ju needki lapsed, kes on ja juurde ei tule nagunii.

Kui vingumisest rääkida: kunagi kuskil keegi vallaametnik ütles välja, et direktor peab sobima kooli pidajale, pole oluline, kas õpetajatele sobib või ei. Samas kooli tugevuse ja näo määravad ikka seal töötavad pedagoogid, mitte kooli eesotsas administreeriv direktor. Kui ei suudeta tugevat kaadrit tööl hoida, positsioone asjakohaselt mehitada, toimub kaadri voolavus - kõik see nõrgestab kooli ja vähendab lapsevanemate usaldust selle kooli vastu. Nii polegi asi otseselt selles, et piirkonnas poleks lapsi - osadele neist leitakse lihtsalt teine logistiliselt sobiv kool ja ka see vähendab laste arvu selles koolis. Seda saaks asjatundlikuma koolijuhtimisega ära hoida. Kooli pidajale võib direktor sobida muuseas ka mingitel muudel põhjustel, kui oskused kooli või kollektiivi juhtida.

sobimise juttu ei rääkinud vallavanem, vaid linnapea.

ühes linnas vahetus tõesti paar aastat tagasi segastel asjaoludel direktor.

See "üks linn" ja "üks vald" on üks sama punaste punt. Nagu kasvaja.