Pihkva vallutamine, keskel ülemjuhataja kindral Laidoner ja vasakul polkovnik Bulak-Balahhovitš, paremal soomusrongide ülem kapten Parts.

Algus 19. veebruari LõunaLehes.

1919. aasta maikuus vabastasid Eesti-Läti väed laia Põhja-Läti ala Alūksnest Salatsi jõeni, mis suubub merre. See oli eestlastele tuntud ala, linnade nimedki olid peale läti- ja saksakeelsete ka eestikeelsed, samuti jõgede-järvede nimed. Läti väed jäid nüüd Läti ülemjuhatuse alla. Eesti väed jätkasid pealetungi lõunasse kapten Johnsoni juhatusel kahe ratsapolgu ja taani vabatahtlike kompaniiga. Nad lõikasid läbi kõik kolm Lätist Venemaale viivat raudteed ja jõudsid Läti suurima, Daugava (Väina) jõeni Jēkapilsi juures, kus silda polnud.

Eesti ratsasalk ületas jõe ja kohtus kuue kilomeetri kaugusel Poola 16. ulaanipolgu ratsaluurega, mõlemate rõõmsa üllatusena...

Edasi loe LõunaLehe paberväljaandest.

 

Täismahus artiklit saad lugeda LõunaLehe paberväljaandest, mis on saadaval ajalehtede müügikohtades ja maksab vaid 1.79 !

Autor: VALDUR RAUDVASSAR
Viimati muudetud: 05/03/2026 08:48:06