Justiits- ja digiministeeriumi kuritegevuse ülevaate järgi registreeriti möödunud aastal 28 033 Eestis kuritegu, mida on 1% vähem kui 2024. aastal.

„Üks protsent kuritegevuse vähenemist võib esmapilgul tunduda kui väike asi. Aga see tähendab, et 2025. aastal pandi võrreldes eelneva aastaga toime ligi 300 kuritegu vähem. Iga sellise numbri taga on aga inimeste lood ja kannatused. Ka detsembris läbiviidud ohvriuuring näitab, et Eestis tunneb end õhtul oma kodutänaval turvaliselt 73% vastanutest, mida on 2% rohkem kui aasta varem. Seegi on oluline näitaja meie praeguses olukorras, üsnagi äreval ajal,” sõnas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.

2025. aastal kasvas varavastaste kuritegude arv 2% võrra. Levinuimad olid vargused, millele järgnesid kelmused ning omastamised. Varguste arv oli 2025. aastal suurim pärast 2015. aastat. Enamik vargustest (7095 juhtumit) pandi toime kauplustest, neist valdav osa süstemaatiliste varaste poolt (st inimene on vargusega vahele jäänud vähemalt kolme korral). Varguseid eluruumidest oli 5340 ning sõidukivarguseid 128.

Maakondadest registreeriti varguseid 10 000 elaniku kohta kõige rohkem Tartumaal (102).

Isikuvastaste kuritegude arv vähenes möödunud aastal 4% võrra. Vägivalla­kuritegude enamiku moodustas kehaline väärkohtlemine, mida registreeriti 2025. aastal 5209, mida on 203 juhtumit vähem kui aasta varem. Eelmisel aastal registreeriti 28 tapmist ja mõrva (katsetega), 2024. aastal oli neid juhtumeid 33. Raskete tervisekahjustuste tekitamist registreeriti 81 korral, 2024. aastal oli neid 34.

Maakondadest registreeriti vägivallakuritegusid 10 000 elaniku kohta kõige rohkem Ida-Virumaal (104).

Liikluskuritegude arv vähenes 2025. aastal 5% võrra. Eelmisel aastal registreeriti 2568 juhtumit, mida on 146 juhtumit vähem kui aasta varem. Liikluskuritegudest valdava osa moodustasid endiselt joobes sõidukijuhtimine ning süstemaatiline juhtimisõiguseta sõidukijuhtimine.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 06/03/2026 08:24:02