Siseministri teatel kasvatatakse äsja parlamenti saadetud relvaseaduse muudatustega kodanike usaldamisega kaitsetahet. Vandeadvokaat tuletab meelde relva kandmise reegleid ja nende vastu eksimise tagajärgi.

Valitus kiitis läinud neljapäeval heaks ja saatis riigikogule otsustamiseks relvaseaduse muudatused, millega soovitakse muuta relvadega seotud reeglid selgemaks ja vähendada bürokraatiat. Muudatuste eesmärk on tugevdada avalikku turvalisust, ajakohastada relvade ja laskemoona regulatsiooni ning parandada relvade käibe jälgitavust.

Siseminister Igor Taro sõnul on Eesti jätkuvalt turvaline riik, kuid muutuv julgeolekuolukord nõuab ettevaatavat tegutsemist. „Peame vaatama, mis toimub maailmas ja meie naabruses. Kui tekib vajadus riiki kaitsta, on mõistlik vajalikud sammud teha juba aegsasti. Oleme relvaseaduse uuendamise nimel viimase aasta jooksul palju tööd teinud ning nüüd on eelnõu valmis parlamenti saatmiseks,“ ütles Taro.

Kavandatavad muudatused lihtsustavad relvade soetamist, omamist ja kasutamist puudutavaid menetlusi ning vähendavad nii relvaomanike kui ka ettevõtjate halduskoormust. Samal ajal toetavad muudatused laskespordi, jahiturismi ja relvakultuuri arengut ning aitavad kaasa riigikaitse ja kaitsetööstuse tugevdamisele.

Muudatustega täpsustatakse mitmeid kehtiva relvaseaduse sätteid ja lahendatakse praktikas tekkinud ebaselgusi. Samuti kohandatakse regulatsiooni paremini tänase julgeolekuolukorraga ning tugevdatakse relvade ja laskemoona käibe kontrolli. „Soovime, et relvadega seotud reeglid oleksid arusaadavad ja mõistlikud. Samal ajal peab olema tagatud, et relvade ja laskemoona käive oleks hästi kontrollitav ning Eesti püsiks turvaline elukeskkond,“ lisas siseminister.

„Aja jooksul on osa nõudeid muutunud põhjendamatult keerukaks. Nüüd eemaldame neid kihte seal, kus see on võimalik, et bürokraatiat vähendada. Inimene ei peaks relvaloa taotlemisest loobuma lihtsalt seetõttu, et nõuded on liiga keerulised või formaalsused liialt jäigad,“ ütles Taro.

Tema sõnul ei tähenda lihtsamad reeglid aga järeleandmisi turvalisuses. Ka tulevikus on ministri kinnitusel inimesi, kes ei saa relva ega relvaluba omada ning vajaduse korral saab kehtiva relvaloa kehtetuks tunnistada.

Olulisemate muudatuste hulka kuuluvad laskemoona regulatsiooni ajakohastamine, relvade ja lisaseadmete käitlemise täpsustamine ning relvaregistri regulatsiooni täiendamine. Samuti muudetakse mitmeid menetlus- ja hoiustamisnõudeid, et need oleksid senisest selgemad ja proportsionaalsemad. Näiteks pikeneb relvasoetamisloa kehtivusaeg kolmelt kuult kuuele kuule.

Samuti muutuvad relvakollektsioonide hoidmise nõuded riskipõhisemaks. Väiksema relvakogu puhul ei pea kollektsionäärid enam alati rajama eraldi relvahoidlat – relvi võib hoida ka nõuetele vastavas relvakapis. Muudatus vähendab kulusid ja halduskoormust, säilitades samal ajal vajalikud turvanõuded.

Eelnõu näeb ette ka mõningaid uusi kohustusi. Näiteks peavad edaspidi majandustegevusteate esitama lasketiirude pidajad, kus ei osutata tasulist teenust, ning piiramata tsiviilkäibega relvadega kauplejad. Samuti peab relvaomanikul olema nõuetele vastav relvakapp ka ühe tulirelva hoidmisel.
Muudatuste eesmärk on tagada relvade ja laskemoona käitlemise parem kontroll ning ühtsem praktika. Kokkuvõttes ei suurenda muudatused oluliselt halduskoormust, kuid muudavad relvadega seotud reeglid selgemaks ja paremini toimivaks.

Eelnõu eesmärk on toetada turvalise elukeskkonna kujundamist ning tugevdada ühiskonna vastupanuvõimet muutunud julgeolekuolukorras.

„Sellega töö ei lõpe. Kogu relvaseaduse uue tervikteksti kallal käib samuti töö, kuid see on mastaapsem ettevõtmine ja nõuab veel pisut aega,“ lisas minister Taro.

Kus tohib relva kanda ja mida seejuures arvestada?
Relva omamine enesekaitseks tähendab sageli ka selle kaasas kandmist. Sellega kaasnevad aga selged reeglid, mida iga relvaomanik peab teadma. Advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Andrei Svištš rõhutab, et kuigi relva kandmine on Eestis lubatud, võib esmapilgul väike eksimus tuua kaasa politsei tähelepanu ning mõjutada ka relvaloa kehtivust.

„Kõige olulisem põhimõte on, et avalikus ruumis kaasas olev relv peab olema varjatud. See ei ole pelgalt soovitus, vaid kohustus, mille täitmine jääb täielikult relvaomaniku vastutada,” rõhutab Svištš.

Tema sõnul ei oma tähtsust, kas relv paistab välja korraks või juhuslikult. „Kui see on teistele nähtav, on tegemist relvakandmise reeglite rikkumisega. Praktikas tähendab see, et relv ei tohi paista jope alt ega olla märgatav ka näiteks autos,” tõi ta välja.

Kui keegi relva märkab ja sellest politseile teada annab, kontrollitakse juhtunut ning hinnatakse asjaolusid. Kuigi selline rikkumine ei ole kriminaalkuritegu, võib see anda aluse täiendavaks järelevalveks ning mõjutada ka relvaloa kehtivust.

Sageli tekib küsimus, kas relvaga võib liikuda kõikjal. Svištši sõnul ei keela seadus relva kandmist avalikus ruumis asukoha järgi, kuid piirangud tekivad kindlates olukordades. „Näiteks ei tohi relvaga minna avalikele üritustele, olgu selleks kontsert, spordiüritus või meeleavaldus. Seega on oluline vahe, kas tegemist on lihtsalt avaliku kohaga või konkreetse sündmusega,” selgitab vandeadvokaat.

Lisaks võib täiendavaid piiranguid tekkida ka mõne konkreetse asutuse sisereeglitega. „Näiteks on meedias viidatud, et riigikogu sisereeglite kohaselt ei tohi seal relva kanda,” toob Svištš näite.

Sisereegleid mittejärgides ei rikuta küll seadust, kuid see lubab politsei- ja piirivalveametil kujundada kaudselt hinnangut, kas isik on sobiv relva omama, kui ta reeglitest lugu ei pea.

Eraldi on ühiskondliku arutelu koht, kuidas suhtuda sellesse, kui inimene avalikult ütleb, et kannab relva. „Kui inimene räägib avalikult ja demonstratiivselt, et kannab relva igapäevaselt kaasas, ei ole see iseenesest keelatud, kuid võib tekitada vastakaid reaktsioone,” viitab Svištš.

Tema sõnul on see suuresti maitse küsimus, kuid oluline on mõista, et relvaloa omanikku hinnatakse tervikuna. Politsei ei vaata ainult ühte konkreetset juhtumit, vaid ka inimese üldist seaduskuulekust. Nii võivad advokaadi sõnul näiteks sobimatud vaenulikkusele õhutavad üleskutsed või ähvardamisele suunavad mõistujutud mõjutada hinnangut relvaloa kehtivusele.

Relva hoidmisel kehtivad samuti selged nõuded. Kui inimesel on üks relv, võib seda kehtiva seaduse kohaselt hoida raskesti ligipääsetavas kohas. Mitme relva puhul on tänase seaduse kohaselt juba nõutav seif ning laskemoon tuleb samas seifis hoiustades paigutada eraldi lukustatavasse laekasse. „Kui kodus on lapsed, on mõistlik hoida ka üksikut relva seifis,” viitab vandeadvokaat täiendava ohutuse tagamise loogikale.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 26/03/2026 08:33:53