Maris Neeno. Foto: Riho Semm

Vallavanem Maris Neeno vaatas Kaguraadio Põlva valla saates tagasi ametis oldud kuudele ning rääkis muu hulgas Lähis-Ida kriisi mõjudest ja Põlva staatusest üleriigilises planeeringus.

Marisele ütlesin, kui ta teatas, et tuleb täna meiega juttu vestma, et kui sa tuled, siis tule positiivsete uudistega. Kuivõrd sul on nägu naerul ja optimistlik nagu alati, siis ma arvan, et kurvastamiseks ehk nii väga suurt põhjust ei ole.
Kui tagasi vaadata, kolm nädalat tagasi vist käisin raadios viimati, ma usun, et vahepeal on igasuguseid positiivseid arenguid olnud. Me võtsime 2026. aasta eelarve vastu, oli väga palju vabariigi aastapäeva sündmusi, minu arust olid sellised ilusad ja helged. Ma ei mäleta Põlvas nii suurt paraadi, see oli minu hinnangul võimas. Mulle tundub, et sellise hea hooga on märts alanud, natuke päike ka paistab, see teeb tuju rõõmsaks.

Sulle muidu meeldivad sõjaväeparaadid või?
No ma olen nendel harjunud ikka käima. Kui ma siseministeeriumis töötasin, sai neid omajagu tehtud. Mulle meeldib see, et me võtame mingi hetke, teame, et meil on vabariigi sünnipäev või mingisugused olulised üritused, ja siis me tuleme kokku. Tegelikult see annab, ma usun, palju positiivsust ja jõudu. Seal samba juures oli päris palju askeldamist: küll pead mõne sõna ütlema ja pärga panema ja nii edasi. Aga elukaaslane ütles näiteks, et mul oli tädi seal kohal ja lastega, ja selles mõttes, ma usun, et täpselt niisugused toredad asjad, kus tegelikult see kogukonnatunne tuleb kõigile südamesse, on väga vajalikud ja olulised.

Praegu me siin räägime lõbusalt juttu, aga päris paljudes maailma kohtades käib jällegi sõjategevus, ja veelgi hoogsam kui mõned nädalad tagasi. Ma tahaks küsida sinu seisukohta, et mis sa sellest arvad, et nüüd Iisrael ja Ameerika kargasid rahu armastavale Iraanile kallale, või kumma poolt sinu süda tuksub?
Mina arvan seda, et kui Venemaa peamist liitlast saab nõrgestada, siis Ukraina kontekstis ja meie julgeoleku kontekstis on see kindlasti hea.

Sõda ei ole kunagi tsiviilelanike valik ja kahjuks neid kannatusi kannavad kõige rohkem tavainimesed. Loomulikult on inimlikult alati keeruline ja kahju, kui sõda tuleb, ja vahet ei ole tegelikult, kuspool tsiviilelanikud kannatusi kannavad. Aga ma arvan, et meie jaoks igati, noh ... julm öelda, aga kasulik, kui Venemaa põhisponsor nõrgeneb.

Mis mulle endale väga kummaline tundus, oli see, et see sõda juhtus ju olema Eesti koolivaheaja nädalal, kui väga paljud inimesed on sealkandis reisil. Et kuidas meie välisministeerium ei suutnud anda infot. See jutt, et seda ei olnud ette näha, on ikka kuidagi lapsesuuga öeldud. Tahaks küsida, kuidas meie välisministeerium ja välisminister ei suutnud seda ette näha. Ma saan aru, et meie kaitseminister on ka kuskil sealkandis kinni oma perega. Ma ise küll jälgisin üpris hoolega, et kuna see sõda lahti läheb, ja tuleb siis tõdeda, et võib-olla olen informeeritum kui Eesti Vabariigi kaitseminister ja välisminister.

Selle Dubaiga ... ma ise eelmise aasta aprillis käisin Dubais ja mulle väga meeldis, väga ilus linn, ja hetkel, mis seal toimub ... Ma ei oska vallavanemana muud seisukohta võtta, kui lihtsalt öelda, et kui oluline on elanikkonna kaitse. Ka Põlva vallas me kuulutasime välja elanikkonna kaitse spetsialisti ametikoha, tema ülesandeks on vastavaid projekte kirjutada, koordineerida külavanematele, kuidas teha oma kriisiplaan ja muid asju. Ütleme niimoodi, et ennetustöö olulisusele rõhub see kogu toimuv küll. Sa alati valmistud kõige hullemaks ja loodad lihtsalt, et see kunagi ei saabu. Aga samas, kui rahuaeg on, siis sa tead vähemalt, et sul on mingisugune nägemus või plaan.

Eks me Eestis peame kindlasti olema selleks valmis, et sõda seal mõjutab väga tugevalt meie gaasi- ja kütusehindasid.

No juba on mõjutanud, nagu sa tähele panid.
Pean tunnistama, et kui sõda hakkas, läksin kohe Olerexi, tankisin paagi täis.

Veel odava hinnaga?
No jah, sain veel vana hinnaga, no mis sa teed. Kanistrit ei olnud, panin ainult paagi täis. See kindlasti meid tabab ja ega see saa lihtne olema, arvestades, mis meil täna toidupoes hinnad on, ja see kütus ja kõik, see on päris valus. Ja noh, eriti valus on see just regionaalselt, Põlvamaa inimestele näiteks, kellel auto on puhtalt eluks vajalik vahend. Autota maapiirkonnas ikkagi nii naljalt ära ei ela ... et see karistab meid kõige rohkem kahjuks. Aga selles mõttes ongi oluline ikkagi kokku hoida.

Sa mainisid, et nüüd, neil päevil hakkasite ka reaalselt otsima spetsialisti, kes võiks edaspidi elanikkonna julgeolekuga tegeleda. Kustkohast te teda otsite või mismoodi?
Me ikkagi väga tahaks, et Põlva vallast tuleks sellised tublid inimesed meile. Ei taha küll küüniline olla, aga alati on hea meel, kui palgaraha ja maksuraha ikkagi valda jääb. Aga üldiselt jah, hakkasime otsima poole koha peale inimest, eks omavalitsuste liidu juures olev kriisikoordinaator saab mingite tegevustega toetada ja siis me teeme vallas enda asjad ka korda, et siis peaks nagu päris ... ma ei saa öelda, et päris hea saama. Ma usun, et arvestades, millised on tänases Eestis seisud varjumiskohtade ja asjadega, siis päris heaks me tõenäoliselt ei saa kunagi. Kui Soome reisile minna, siis on piinlik. Isegi kui oled nagu piisavalt valmistunud, siis kindlasti saab asjad paremaks.

Poole kohaga inimeselt eeldaks, et ta võiks olla struktuuride taustaga. Ja ootakski, et tal on valmidus, et ta teab, kuidas käib kriisijuhtimine, oskab natuke ka kastist välja mõelda. Igasuguseid projektifonde tuleb välja, kust saab taotleda generaatoreid, asju ajada, külavanemaid nõustada ... Ja miks mitte isegi võtta mingisugune seltskond kokku ja võib-olla käia Ukrainas, vaadata, mida teha. Inimesel peab endal silm särama ja tahtmist olema. Ma väga loodan, et leiame hea inimese.

***

Idanaaber on meile lähedal ja sellepärast me peame ka ise olema valvsad ja tublid. Aga kui valvsusest ja tublidusest rääkida, siis: kui ma nüüd seda raadiosse tulekut kokku leppisin, siis raadiosaate juht ütles, et võta kaasa häid uudiseid. Mul ikkagi üks hea uudis on: et Põlva on tagasi kaardil. Tehti selline nii-öelda hinnang, äkki seal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, et aastal 2050 ei ole Põlva linn enam maakonnakeskus. Oli esialgne hinnang, et me kukume väikelinna staatusesse. Aga sai natukene ikkagi lobitööd tehtud ja natukene sakutatud ja oma pahameelt üles näidatud. Ühesõnaga, nüüd tuli välja maakonnakeskuste kaart ja seal on Põlva linn ikkagi tagasi tõstetud maakonnakeskuseks, oleme seal Võru ja teiste toredate linnadega samal pulgal.

Selles mõttes on see meile äärmiselt oluline, et riik ei anna sõnumit, et me oleme ääremaa ja et siia ei pea investeerima. See maakonnakeskus olemine aastal 2050 nendes arengukavades loob ikkagi Põlva vallale ja Põlva linnale päris palju võimalusi. See ikkagi eeldab seda, et sul peavad olema siin teenused. Et riik annab selge signaali, et see on koht, kuhu tuleb investeerida, kus elu käib, ja nii edasi. See on minu arvates äärmiselt positiivne ja energiat ja jõudu andev. Et Põlva linna ja Põlvat kui maakonnakeskust ei nudistatud ära. See on super uudis.

See on tõesti hea uudis. Meil oli raadios ka väärikate ülikooli loeng ja viimases loengus oli Tallinna linnapea, kellel on maakodu Kanepi külje all, Peetri härra. Ta rääkis päris toredat juttu, et tema andmetel kaob siit Põlvast varsti üks suurem ketipood ära. Sa oled kuulnud midagi?
Ei ole.

Negatiivsete uudistega tuligi sealt Tallinnast või? Kõik meie maksumaksjad meelitab sinna enda juurde ja siis meile käib raadiosse uudist toomas, et meil kaovad poed ära, no vot, kui tore.

Aga eks neid poode on ka siin.

Omajagu ikka.
Noh, poed on, aga eks see on ettevõtlus, poodide osas on vallal vähe teha.

Kui ükskord Lidl arvab, et tal ikka kõlbaks Põlvasse ka tulla, ma saan aru, et siin kohalikud kaubandusgurud on kohe kindlasti selle vastu, aga kas vald saaks midagi kaasa rääkida, et see siiski tuleks sel juhul?
No aga tegelikult on selle asjaga ju niimoodi, et ega vald ei saa keelata. Kui näiteks keegi ostab mingi maa endale ja tahab sinna hakata tegema planeeringut, olgu see siis pood, autoremondi töökoda, pesula, telliskivide tootmisettevõte, mis iganes, siis ... eks ta tuleb valda luba küsima. Sa pead need kaasamisringid tegema, kõik käib nõuete järgi. Ega vallal ei ole õigust valida, et näed, Coop on, Lidl ei või olla, Gross ka väga võib-olla ei sobi. See on ettevõtlus ja me kindlasti ei hakka ettevõtlust takistama.

Kui isiklikult minu käest küsida, kas Põlvas on palju poode, siis minu jaoks on. Minu arust on siin päris palju neid, aga kui siia tahab veel juurde tulla Maxima, Lidl, näiteks Nöörimaa kaubanduskeskus, siis mina ei saa vallavanemana neile kätt ette panna, ettevõtlust tuleb toetada.

Kui positiivsetest uudistest veel rääkida, siis me ju saime veebruari alguses kokku Metsa 7 arendajatega. Metsa 7 tegi nüüd oma kodulehe avalikuks, käisin seal kodulehel, mulle väga meeldis, väga ilus oli. Ma saan aru, et seal on veel vähe infot, aga see suunab Põlvamaa kohtadesse ja on väga stiilne ja tore. Vist juulikuus planeerivad nad teha ka Põlvas info andmise ürituse – et siis tulevad täpsemad detailid ja asjad. Selles mõttes igati kihvt, et keegi usub Põlvasse nii tugevalt, et hakkab seal nii suurt asja tegema.

***

Tulles korra veel omavalitsusteema juurde tagasi, sa ütlesid, et uus kaart on ja Põlva on maakonnakeskus. Tol hetkel, kui sa said Põlvamaa omavalitsuste liidu juhiks, siis Inge Hirmo kirjutas niisuguse hirmuäratava üleskutse, et ära nüüd, Maris, jama, niimoodi sa lammutad Põlva maakonna üldse laiali. Et Räpina läheb ära ja kõike muud. Kas see asi on nüüd maha rahunenud ikka või?
Mina Põlva maakonda ei lammuta, ma üritan teha seda, et kui meil aastal 2045 järgmist pikka arengukava tehakse, siis ei tulda küsima, kas Põlva hakkab väikelinna staatust võtma või on endiselt maakonnakeskus, see on minu eesmärk. Ma näen päriselt, et omavalitsuste liidul, arenduskeskusel on Põlvamaa arengus väga-väga suur roll ja need organisatsioonid on loodud selleks, et seda rolli täita, kanda. Kui seal on vaja teha ebamugavaid otsuseid kellegi personaalia vaates, siis mul on äärmiselt kahju, aga neid on vajalik teha.

Maha rahunenud vist ei ole, sest Räpina vald andis omavalitsuste liidu kohtusse. Rääkisin ka eelmises raadiosaates: liidu põhikirjas on konsensuse nõue ehk siis kõik peavad olema otsuse poolt. Meil on seis selline, et Kanepi ja Põlva esindajad arvavad ühtemoodi ja Räpina esindajad arvavad teistmoodi. Ma ei ole selle vastu ja ma arvan, et see ongi õige. Näiteks kui on projektitaotlused, rahajagamised, siis loomulikult me olemegi kõik võrdselt ja jätkame seda konsensuse nõuet. Aga kui me ikkagi tuleme mitmendat korda kokku ja ära ei suuda valida ... Põlvamaa omavalitsuste liit on MTÜ. MTÜ puhul on ikkagi niimoodi, et kui põhikiri on vastuolus seadusega – hetkel Põlvamaa omavalitsuste liidu põhikiri on –, siis tuleb ühel hetkel hääletada. Me hääletasime ja nüüd nad vaidlustasid seda kohtus. Eks me vaidleme ära, saamegi õigusselguse.

***

Tundub, et igav sul ei hakka, lähemas tulevikus vähemalt mitte.
Igav ei ole, mul on hästi, mul on väga-väga põnev ja kuidagi ma ise nagu tunnen, et hästi palju energiat annab see ka.

Väga ilus talv oli ja ma saan aru, et lausa mingi aastatetagune külma kestuse rekord purustati vist. Mulle väga meeldib Eestis elada, mulle meeldib, et siin on neli aastaaega ja et kui talv on, siis talv on selline korralik. Aga mul endal on niimoodi, et oktoobrist kõik läks kuidagi nagu ühtlase massina. Et olid valimised, siis oli mu isa surm ja siis kuidagi sealt edasi on kõik nagu ... on hästi suur töökoormus olnud, sest eelarve vaja kinnitada ja meeletu jooksmine ja nii edasi. Ja nüüd vist üle viie-kuue kuu näen päikest ja päris tore on. Ma väga-väga naudin, et natuke läheb valgemaks. Plaanin ise ka hakata ennast rohkem tervisespordi osas kokku võtma ja liikuma rohkem. Nii et mul energiat on hetkel.

Kaguraadio eetris olnud intervjuu ilmub lühendatult.

 

Autor: Küsis MEELIS KÄO
Viimati muudetud: 26/03/2026 08:54:28