Teinekord on sotsiaalmeedias mõne poliitiku sõnumite jälgimine täitsa hariv ja huvitav. LõunaLeht sattus peale toidu käibemaksude teemalisele vaidlusele, mille üheks pooleks Võrumaalt valitud riigikogu liige Anti Allas (SDE, praegu opositsioon) ning teiseks Võrus kasvanud ja Põlvas elav siseminister Igor Taro (E200, valitsuskoalitsioon).

„Ainult Eestis pole võimalik. Soomes ja Lätis töötab kenasti. Käibemaksu vähendamine alandab reaalselt toidu hinda poodides,” kirjutas Anti Allas ühismeedias pühapäeval, viidates Delfi Ärilehe artiklile pealkirjaga „Toit pole luksuskaup: Soomes jõudis toidu käibemaksu langetamine päriselt hindadesse”. „Paljudes Euroopa riikides ammu ära tehtud. Sotsiaaldemokraadid visati selle tõttu lausa valitsusest välja. Mis kohaga küll meie valitsus mõtleb?”

Puhkepäeval oli somes kommenteerimiseks mahti ka Allasega sama kandi mehel Igor Tarol.

„Valitsus mõtleb peaga ja lähtub teadmispõhistest andmetest, erinevalt sotsiaaldemokraatidest, kes on leidnud käibemaksus parteisiseselt imerohu kõigi hädade vastu,” vastas ta Allase küsimusele kriitiliselt.

Valitsuskoalitsiooni kaitseks dzotile viskunud Taro selgitas, et riigikogu õigus- ja analüüsiosakond tegi juba paar aastat tagasi raporti käibemaksu eri stsenaariumide kohta.

„Selle lugemisel sai iga mõistusega inimene aru, et sotside pakutu pole ratsionaalne eelkõige põhjusel, et tarbija jaoks jääb eesmärk saavutamata. Tasub uurida ka Eesti jaekaubanduse eripära ehk kui palju hinnamõjust on tegelikult kaupmehe ja tema valikute taga ja kui palju tarbijate ja nende valikutes kinni. Ma tegin enda toidukorvi vähemalt käibemaksu võrra soodsamaks ainuüksi sellega, et muutsin ostlemise kohta. Mõnikord tuleb selleks minna lihtsalt üle tee varasemast kohast,” kommenteeris Taro.

Siinkohal olgu välja toodud, et kui minister pidas silmas ostlemiskohti Põlvas, siis seal asuvad teineteisest üle tee Coop ja Gross ning A1000 ja Coop. Rimi ja Selverit lahutab avar parkla.

„Jääks [hinnalangus tarbijale] osaliselt saavutamata ainult siis, kui poleks piisavalt konkurentsi toidukaupa müüvate kaupluste/kettide vahel,” vaidles Allas vastu. „See on muide päris karm Eestis. Soomes on toidukaupade jaeturul konkurents oluliselt väiksem ja hinnad tulid reaalselt ikka alla.
Kas toidul on miski kindel hind, mille ta alati ikka saavutab, olgu käibemaks mis iganes? Mis see siis on?”

„Selgita, kuidas on võimalik, et sama toidukorvi maksumus erineb Eestis poekettide vahel vahemikus kuskil 59–77 eurot. Kui inimesed on nõus sama kauba eest maksma teises ketis oluliselt rohkem, siis see tähendab, et nad maksavad sama hinda seal ka edaspidi. Haridus ja tervishoid kaotab tulu ja pood ehitatakse poole suuremaks,” vastas omakorda Taro.

Allas leidis, et Taro räägib erinevatest asjadest. Erinevatel kaubanduskettidel on nii erinevad sisseostuhinnad kui müügistrateegiad, osa kaupa müüakse odavamalt ja osa kallimalt.

„Kui odavama ostukorviga kett korrutab omahind + kasumi ikka väiksema numbriga läbi, siis ikka ongi hind seal veelgi madalam,” leidis ta.

Kodanik Riho tahtis teada, kas tõesti teiste Euroopa riikide valitsused ei mõtle peaga ehk siis miks nemad sellise „rumalusega” hakkama on saanud. Eesti minister vastas, et meil on tarvis enda teenuseid üleval pidada, mitte teiste omi, ning 50 miljoni elanikuga riigi valitsusel on hoopis teine mänguruum kui meie 1,3 miljoniga.

Riho leidis, et ehk peaks praegustes oludes riik lisaks toidule ka kütuste käibemaksu langetama. Allas kiitis mõtte heaks, leides, et riik ei peaks ka kütuse hinna märkimisväärse kallinemise pealt ekstra teenima, sest vastasel juhul lükkab ise niigi kiiremale inflatsioonile hoogu juurde.

„Kõik maksud tuleks langetada või tühistada – selline on tüüpiline populistlik pakkumine. Ja samal ajal peaks tõstma palkasid avaliku sektori töötajatele, maksma suuremaid toetusi, pakkuma tasuta ühistransporti, huviharidust, koolitoitu ja toetama põllumeest. Ma ei tea, millises koolis sellist matemaatikat õpetatakse,” vastas Igor Taro irooniliselt.

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 26/03/2026 09:10:22