Räpina aianduskool. Foto: LLi arhiiv

Räpina vallavolikogu esitas haridus- ja teadusministeeriumile ning avalikkusele pöördumise, milles juhib tähelepanu Räpina aianduskooli rahastuse olulisele vähenemisele ja selle mõjule kogu Kagu-Eesti arengule. Tuleb välja, et meie regioonis on aianduskool tõepoolest vaeslapse rollis – teiste siinsete kutsekoolide riiklik rahaline toetus on hoopiski kasvanud.

Räpina valla teates toodi välja, et alates 2026. aastast on kooli tegevustoetus vähenenud ligikaudu 25%, mis seab ohtu kooli võime pakkuda kvaliteetset õpet ja täita oma rolli aiandusvaldkonna spetsialistide ettevalmistamisel.

Vallavolikogu rõhutas, et Räpina aianduskool on üks Eesti peamisi aiandushariduse keskusi ning oluline piirkondliku arengu toetaja. Rahastuse vähenemine võib avaldada mõju nii haridusvõimalustele kui ka Eesti toidujulgeolekule.

„Räpina aianduskool on kogu Kagu-Eesti jaoks strateegilise tähtsusega haridusasutus. Selle jätkusuutlikkus ei ole ainult haridusküsimus, vaid mõjutab otseselt ka piirkonna arengut ja Eesti toidujulgeolekut. Peame oluliseks, et riik vaataks kooli rahastamist pikaajalise vaatega ning leiaks lahendused, mis tagavad kooli stabiilse toimimise,“ teatasid Räpina vallavolikogu esimees Enel Liin ja vallavanem Mikk Tarros ühises kommentaaris.

Samuti juhitakse tähelepanu investeeringuvajadustele. Räpina vallavolikogu kutsus haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) käsitlema kooli rahastamist pikaajalise ja strateegilise küsimusena ning on enda teatel valmis koostööks lahenduste leidmisel.

„Räpina vallavolikogu pöördub Teie poole seoses tõsise murega, mis puudutab Räpina aianduskooli jätkusuutlikkust ning selle mõju nii Räpina valla kui ka laiemalt kogu Kagu-Eesti piirkonna arengule,” kirjutati haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele ja ministeeriumi kantslerile Triin Laasi-Õigele adresseeritud pöördumises. „Räpina aianduskool on aastate jooksul silma paistnud kõrge õppekvaliteedi ja tugeva arengusuutlikkusega ka olukorras, kus kutse- ja täiskasvanuhariduse poliitilised suunad on vähendanud aiandusvaldkonna õppe mahtu ning käsitlenud osa tegevustest hobiharidusena.”

Enel Liini allkirjastatud pöördumises toodi välja, et ministri käesolevast aastast jõustunud määruse „Kutseõppeasutusele antava tegevustoetuse põhimõtted, rakendamise tingimused ja kord“ alusel on Räpina aianduskoolile 2026. aastaks määratud tegevustoetus võrreldes eelneva aastaga vähenenud ligikaudu veerandi võrra. Selline rahastuse tase ei võimalda Liini teatel koolil täita talle pandud ülesandeid täies mahus.

„Olukorra teeb keerukamaks asjaolu, et tegemist ei ole üksnes ühekordse muudatusega, vaid määruse rakendumine viitab püsivale rahastusmudeli muutusele, mis võib mõjutada kooli võimet täita oma strateegilist rolli ka järgnevatel aastatel,” lisas ta.

Volikogu esimees teatas, et soovib juhtida tähelepanu aianduskooli olulisusele aiandusvaldkonna spetsialistide ettevalmistamisel ning kompetentsikeskusena tegutsemisel. Samuti on koolil tema sõnul märkimisväärne roll piirkondliku arengu toetajana ning Räpina ja kogu Kagu-Eesti nähtavuse suurendajana.

„Aianduskooli mõju ulatub aiandussektorist laiemale – see puudutab nii regionaalpoliitikat, noorte ja täiskasvanute õppimisvõimalusi kui ka Eesti toidujulgeolekut,” teatas Liin. Muu hulgas tõi ta välja, et koduste köögi- ja puuviljakasvatajate (kes annavad olulise osa kogutoodangust ja vähendavad seega sõltuvust impordist) järelkasvu kujunemisel on Räpina aianduskoolil
Eestis keskne roll.

„Räpina aianduskool on Kagu-Eesti jaoks üks olulisemaid haridusasutusi ning ühtlasi üks kahest peamisest aiandusvaldkonna kutseõppe pakkujast Eestis,” märkis Enel Liin lõpetuseks.

Mehhatroonik on aednikust olulisem?
Umbes aasta tagasi teatas ministeerium jõustuvast kutseharidusreformist, mille üks eesmärke on muu hulgas piirata täiskasvanud õppijate korduvat tasuta õppimist kutseõppes.

„Peame tagama, et korduv tasuta õppimine ei koorma liigselt riigi ressursse. Kutseharidus peab olema suunatud sellele, et noored omandaksid tööturul vajalikke oskusi ja kvalifikatsioone, mis toetavad nii isiklikku arengut kui ka Eesti majanduse konkurentsivõimet,“ teatas minister Kallas.

Ridade vahelt võib välja lugeda: riigile ei meeldi, et täiskasvanud ja ammu muudes valdkondades tegutsevad inimesed käivad Räpinas hobi korras maastikukujundust või rahvuslikku käsitööd õppimas. Ning lisaks veel: ehk on riigi meelest aianduskooli erialad majanduse konkurentsivõime mõttes liiga „pehmed”?

Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskuses (EWERS) õpetatakse teiste hulgas välja mehhatroonikuid, metallitöötlejaid, CNC-operaatoreid. Nii kooli juhi kui ministeeriumi kommentaarist tuleb välja, et seda haridussuunda riik soosib.

„Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskuse eelarve on 2026. aastal kasvanud,” sõnas EWERSi direktor Eveli Kuklane.

„Ühelt poolt ei ole olulisel määral kärbitud meie õppekavade valikut, sest OSKA raportid (tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem – toim) peavad neid tööturul vajalikeks. Teiselt poolt nihkus kutseõppeasutuste rahastamismudelis rõhk noorte õppele, keda EWERSis on samuti mõnevõrra rohkem,” teatas Kuklane.

HTMist öeldi LõunaLehele, et Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskuse 2026. aasta tegevustoetus on ligi 2,79 miljonit eurot, mis on 22% suurem, kui 2025. aasta tegevustoetus. Kolmanda meie regiooni kutsekooli ehk Valgamaa kutseõppekeskuse (kus õpetatakse ka logistikat, puidutehnoloogiat ja droonitehnoloogiat) tegevustoetus on käesoleval aastal 4,35 miljonit eurot ehk 6% suurem kui 2025. aastal.

Uus rahastusmäärus seab noored esikohale
HTMi riigikoolide osakonna vanemnõunik Alo Savi (kes on varem olnud Räpina aianduskooli ühe kasvulava ehk samas maakonnas tegutseva Põlva gümnaasiumi direktor – toim) teatas, et kutseõppeasutuste – sealhulgas Räpina aianduskooli – tegevustoetusi ei ole vähendatud ega suurendatud, vaid muutunud on kutseõppeasutuste rahastamise alused.

Savi viitas ülalnimetatud kutseõppeasutuste rahastusmäärusele, mis kehtib selle aasta 1. jaanuarist.

„Uue määruse alusel rahastatakse täiskasvanud ja osakoormusega õppija asemel rohkem põhikoolijärgset ja täiskoormusega õpet, ühtlustatakse õpetajate tasustamiseks antav rahastus üldhariduskoolide vastava mudeliga, antakse taristu haldamiseks raha vastavalt reaalsetele kuludele jne,” selgitas Alo Savi. „Uus rahastusmudel muudab põhimõtteliselt prioriteete. Kui seni rahastati lihtsalt õppekohtade täitmist, siis nüüd seatakse esikohale õppimiskohustuse eas noored ja nende täiskoormusel õppimine erialadel, mille järele on ka tööturul nõudlust.”

„Kuna Räpina aianduskooli fookus on olnud just täiskasvanutele suunatud osakoormusega õpe, siis uue rahastusmudeli järgi on koolile eraldatav tegevustoetus väiksem kui varasematel aastatel eelmise mudeli järgi eraldatud tegevustoetus,” tõi HTMi esindaja välja. „Räpina aianduskoolil on tarvis oma õppetegevus ümber profileerida ja see võtab aega. Selle tagamiseks näeb riik ette järgmisel kahel aastal vajadusel ette täiendavate vahendite eraldamise koolile. Seda juhul, kui koolile antav riigipoolne rahastus väheneb rohkem kui 5% võrreldes aasta varasema rahastusega. See ülemineku tingimus Räpina aianduskoolile kindlasti kehtib.”

Konkreetsete arvudena tõstis HTM-i riigikoolide osakonna vanemnõunik esile, et Räpina aianduskooli tegevustoetus 2025. aastaks oli 2,59 miljonit eurot, 2026. aastaks on koolile eraldatud 2,01 miljonit eurot ehk eelarve väheneb 22%.

„Mainitud täiendavate vahendite eraldamine on võimalik HTMi kui koolipidaja ja aianduskooli vahel läbi rääkida 2026. aasta kolmandas kvartalis,” lisas Savi.

Mis puudutab EWERSi ja Valgamaa kutseõppekeskuse kasvanud tegevustoetusi, siis märkis Alo Savi, et need on samuti arvestatud uue määruse alusel.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 26/03/2026 09:14:57